P, 29.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kristian Jaani: kolm miljonit eurot - nii palju õnnestub petistel aastas kaaskodanikelt saada

, Põhja prefektuuri prefekt
Kristian Jaani: kolm miljonit eurot - nii palju õnnestub petistel aastas kaaskodanikelt saada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kristian Jaani
Kristian Jaani Foto: Mihkel Maripuu

Politseisse laekub igas ööpäevas keskmiselt viis teadet selle kohta, et keegi on petta saanud. Aastaga vormistub nendest teadetest ligi 1400 menetlust. Kui arv 1400 ei kõneta, siis petiste tekitatud kahjusumma, umbes kolm miljonit eurot aastas, annab mõtisklusteks ainest küll. See on päris raha, mille petised on reaalselt kaaskodanike käest välja petnud, kirjutab Põhja prefektuuri prefekt Kristian Jaani.

Palju aastaid tagasi otsis üks vahendaja töötajaid, sest Rootsis oli palju tööd ja inimesi kohe appi vaja. Töötajad pidid maksma ainult üüri ja sedagi mitte ette vaid Rootsi jõudes. Mõnisada eurot. Palka lubati väga head! Tehtud-mõeldud! Kuna laevapiletid oli ostnud vahendaja, tööandja väidetavalt juba ootas ja kõik tundus sujuvat, tundus meestele kõik legitiimne. Vahendaja tuli töölistega ise laevale, et aidata neil asju ajada. Mehi oli palju. Laev seilas, joodi, söödi. Kõik oli ilus.

Vahendaja ütles, et kõik maksaksid oma osaluse juba õhtul talle ära, sest siis saab ta hommikul asjad kiiresti ja sujuvalt korda. Mis saaks üldse valesti minna? Tegelikult hüppas see esialgu nii usaldusväärne tüüp keset ööd rahaga Ahvenamaal laevast välja ja kui ehitajad Rootsi jõudsid, ei olnud vahendajat kusagil ja ka sadamas ei oodanud neid keegi. Hiljem selgus, et piletid meestele olid ostetud mingi kampaania käigus saadud vautšeritega.

Politseisse laekub igas ööpäevas keskmiselt viis teadet selle kohta, et keegi on petta saanud. Aastaga vormistub nendest teadetest ligi 1400 menetlust. Aastas saab petta umbes sama palju inimesi, kui elab Mustvee linnas. Kusjuures selles numbris ei sisaldu vargused, isikuvastased kuriteod ega muud sarnast. Üksnes kelmused, mille võib kokku võtta sõnadega: keegi sai petta. Ning tõenäoliselt on see arv suurem, sest paljudel on häbi petta saamisest teatada ning paljud löövad lihtsalt käega.

Kui arv 1400 ei kõneta, siis petiste tekitatud kahjusumma, umbes kolm miljonit eurot aastas, annab mõtisklusteks ainest küll. See on päris raha, mille petised on reaalselt kaaskodanike käest välja petnud.

Hommikutund Jõhvis, korteris heliseb telefon. Telefoni otsas tutvustatakse ennast Läti politseina ja selgitatakse vene keeles, et vanaproua poeg on põhjustanud mingi õnnetuse ja et «asjadele mitte anda ametlikku käiku», tuleb nüüd hüvitada teisele poolele tekitatud kahju, sest «muidu läheb poeg vangi.» Kohe. Nüüd. Ohver nõustub ja 15 minuti pärast annab ta üle ukse kellelegi võõrale kõik oma säästud, mida on mitu tuhat eurot.

Aga miks andis see inimene oma viimased säästud kellelegi võõrale? Ja miks ta ei helistanud oma pojale, et üle küsida, või kellelegi teisele, et nõu küsida? Sest petised on enamasti osavad manipulaatorid. Nad räägivad veenvalt ja vajutavad õigetele emotsioonidele. Ühise näitajana rõhuvad nad ajale. Eks ikka selleks, et ohver järele mõelda ei jõuaks, kontrollida ei jõuaks, küsida ei jõuaks. Ja kuna pere ja lapsed on õigustatult kõige tähtsamad siin maailmas, siis on ta nõus tegema kõik. Usub juttu, sest helistab ju Läti politsei.

Sarnaselt libakõnesid tegevate kelmidega käituvad ka petised, kes internetifoorumites ja kuulutusportaalides asju müüvad. Tehinguni tahetakse jõuda kiiresti, selleks mõeldakse välja erinevaid põhjuseid, lugusid ja skeeme ning petis jätab mulje, et tema on omalt poolt kõik juba teinud. Selleks võltsitakse näiteks pankade maksekorraldusi.

Keskealine naisterahvas on internetis hakanud suhtlema John Smithiga, kes väidab end olevat USA sõdur Afganistanis. Suheldakse mitu kuud, tundub, et on tekkinud suhe ja tunded. Ta pole küll kunagi Johni näinud, sest internetiühendus seal maal on kehv ja videokõnesid ei võimalda, aga see polegi oluline, sest John on nüüd siia tulemas, et koos elu alustada. John on saatnud pilte. Tal on ilus maja, ilusad autod. Kuid oh häda, ta ei saa Afganistanist kuidagi ligi oma rahamägedele Ameerikas, kuid ta tahab kohe väga kiiresti kõik ära lõpetada ja koos naisega uut elu alustada. John oskab manipuleerida ja üks hetk saadab naine talle kümmekond tuhat eurot raha, mille ta kiirlaenudega kähku võttis, sest Johnil ju raha on. Aga kaob John ja kaob raha.

See on lausa uskumatu, kui palju aega ja energiat panustavad petised sellele, et oma ohvrit eksitada. Ja kurb küll – see tasub liiga tihti petise seisukohast ära. Politsei teab juhtumeid, kus e-kirjast või sotsiaalmeediast alanud vestlus kestab mitu kuud. Jagatakse pilte, räägitakse igapäevaseid asju, flirditakse ja isegi armastatakse. Kuid ühine nimetaja siin on see, et tegemist on varastatud, välja mõeldud või moonutatud identiteediga ning selle kõige ainus eesmärk on veenda ohvrit, võita tema usaldus ja lõpuks teda korralikult pügada.

Üha rohkem elatakse oma elu internetis. Luuakse suhteid ja ostetakse asju. Internet pakub aga kurjategijatele anonüümsust ning kui (tehingu)partneri taust jätta kontrollimata, kanda raha kellegi suvalise kontole ja petta saaja ei tea müüja nimegi, siis on ka politseil seda kelmust väga keeruline lahendada.

Soovin, et inimesed ei teeks ise kurjategijate jaoks elu lihtsaks. Iga pikanäpumees ei lähe lukke murdma, eriti kui taba on korralik, kuid maast leitud asja võtab ta igal juhul kaasa. Samuti hoovis nähtavale jäänud valuveljed, niiduki, jalgratta. Korrarikkumine leiab aset siis, kui sobivas ajas ja kohas kohtuvad kurjategija, soodne hetk ja kuriteoobjekt. Kui kasvõi ühte neist tingimustest muuta, muutub ka kuriteo toimepanemise võimalus.

Kui väga politsei ka ei taha, patrullid ei saa olla korraga igal pool, et mitte lasta sobival hetkel tulla. Ning kõiki maailma muresid ei saa ära lahendada menetluste, seaduste ja reeglitega, vaid iga inimene peab rakendama kainet mõistust.

Varguste ja kelmuste ennetamiseks tuleb ise hoolas ja tähelepanelik olla ja meeles pidada, et iga kuriteo ennetamine on mitu korda soodsam ja lihtsam kui pärast selle lahendamine. Seesama põhimõte kehtib ka kõigis teistes eluvaldkondades ja teiste kuriteoliikide puhul, kus sobival hetkel kohtuvad kurjategija ja objekt. Kelmust eristab teistest kuritegudest see, et ohver ei pea ennast esialgu ohvriks. Vastupidi, ta arvab, et on teinud väga hea diili ja hoopis ise võitja.

Võib välja tuua kolm liiki iseloomuomadusi, mis kelmide tähelepanu tõmbavad ja mida nad ära kasutavad. Need on edevus, rumalus ja ahnus. Kurjategijad teavad, et inimesed ihkavad uusi ja edevaid vidinaid, näiteks kalleid nutitelefone. Seega on petise jaoks vägagi rentaabel panna kuulutuste portaali või foorumisse müüki mõni kallis telefon, eriti veel enne selle ametlikku müükitulekut.

Inimesed on edevad ja teevad palju mööndusi, et eset endale saada. Kui ostja on rumal, ei uuri müüja tausta ning läheb tehingut tegema lihtsalt usalduse pinnalt, teeb ta kurjategija elu väga lihtsaks. Ning kõige tähtsam muutuja selles valemis – ahnus. Kui mõni tehing tundub liiga hea, et olla tõsi, siis ta suure tõenäosusega ei olegi tõsi. Petta saamise kibedus annab tunda veel kaua pärast seda, kui odava hinna joovastus on möödunud. Samas jäävad ka kurjategijad ise vahele nendesamade omaduste tõttu.

Alustasime nädala eest koos Tarbijakaitseametiga kampaaniat, millega soovime kasvatada igaühe teadlikkust, sest tegelikult saaks ohvrid suure osa kelmustest ise ära hoida. Me tahame saavutada seda, et inimesed oskaksid erinevaid skeeme senisest paremini ära tunda, ei kiirustaks emotsioonide pinnalt ja mõtlemata tehinguid sõlmima ning oskaks tagalat kindlustada, et tehingu sõlmimisel ennast hiljem ka kaitsta oleks võimalik.

Soovitusi, kuidas pettasaamist vältida, leiab kampaania kodulehelt www.ostatargalt.ee.

Märksõnad
Tagasi üles