Nii küsib statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski statistikablogi värskes postituses.
Kas Eesti riigikeeleks saab inglise keel
8. jaanuar 2011, 16:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pealkirjas toodud küsimus, mis esmapilgul paistab lausa rumalana, on kindlasti selline, mille tekkimine nõuab lähemat selgitamist. Selgitus ise on üsna lihtne. Arengufondi visioonidokumendis «Visioonipäevad Meie Eesti: kokkuvõttev analüüs. Meie Eesti 2018: maailmas edukas, koduselt armas» on öeldud «/—/ kerkis idee pakkuda tasuta eesti keele ja kultuuri õppeprogramme välismaalastele, mis juba ka toimib. Põhjenduseks toodi, et meid mõistetakse läbi meie keele, kultuuri ja traditsioonide. /—/ See mõte on vastuolus ekspertrühma ettepanekuga, mis peab oluliseks panustada pigem sellele, et luua avaliku sektori poolt tingimused ingliskeelseks elu-oluks»,» kirjutab Servinski statistikaameti ajaveebis.
Temal kui statistikul tekkis selle peale lihtne küsimus: kuidas on meil lood inglise keele oskusega? 2000. aastal loendati Eestis 1,37 miljonit elanikku ja neist oskas loenduse keeleoskuse definitsiooni kohaselt inglise keelt veidi rohkem kui veerand. Inglise keele oskus on tugevalt seotud vanuse ja elukohaga. Kui jätta välja lapsed, siis võib öelda, et mida noorem vanuserühm, seda suurem on neis inglise keele oskajate osatähtsus. 15–19-aastaste seas oli inglise keele oskajaid üle 60 protsenti ja 20–24-aastaste seas üle poole.
«Keeruline on öelda, kui kõrge peaks olema inglise keele oskajate osatähtsus rahvastikus, et võiksime rääkida normaalselt toimivast ingliskeelsest elu-olu keskkonnast Eestist. Minu arvates pole praegune tase veidi üle 50 protsendi rahvastikust selleks veel piisav. Trend on ilmselgelt selline, et selle jätkudes jõuab Eesti selleni, et mingil hetkel võib elu-olu vabalt kulgeda ka inglise keeles,» kirjutab Servinski.
«Loomulikult suurendab hea inglise keele oskus ka inimeste võimalusi väljarändeks. Aga eks tasakaalupunkti leidmine ole üldse üks keerulisemaid küsimusi. Küllap on hea lahenduse leidmine seekord võimalik, et ärielus läheks ikka hästi ning Eesti kultuur ja keel säiliksid,» lõpetab ta sissekande.