Kodukülastuste käigus kindlasti trahvi ei tehta, kummutas Loksa päästekomando pealik Mait Kröönström peamise levinud müüdi, miks inimesed neid vahel sisse ei julge lasta.
PÄEVAINTERVJUU Päästjate argipäev: lõkkeplats põrandal ja suitsuandur õunapuu otsas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jahmatavad ja eluohtlikud küttekolded on enamasti pooleli jäänud ehitustöö või improvisatsiooni tulemus, millega Päästeameti kodukülastajad töö käigus kokku puutuvad.
«Vahel ei ole küttekolle valmis saanud ja ta on juba kasutusele võetud,» tõdes kodukülastuse ekspert Tiina Laube, «ahjul peab kindlasti ka uks ees olema.»
Mõnikord leiab elanik, et suitsuandur häirib tema igapäevast tegevust – näiteks toas suitsetamist – mille puhul on see riputatud hoopis õue õunapuu külge.
«Kui me päris alguses hakkasime kodukülastusi tegema, siis Kihnus oli üks tore peremees, kes arvas, et suitsuandur võiks olla hoopis õunapuu otsas. Talle meeldis oma toas suitsu teha ja andur andis sellest muidugi kohe märku ning ta otsustas siis selle hoopis õunapuu otsa panna,»meenutas Laube ühte seika.
«Üleelmisel nädalal käisime ühe majaomanikuga kontrollimas, kas tema suitsuandur töötab ning inimene tundis huvi, kas seda kontrollitakse tikuga,» lisas Kröönström.
«Kui on tegemist sellise perega, kes ei jaksa ise suitsuandurit osta, siis aitame neile suitsuanduri siiski paigaldada,» sõnas Laube, «siin tuleb kindlasti päästeamet appi.»
Suitsuanduri paigaldamise võib tellida ka toimetulekuraskustes naabrile või sugulasele, helistades selleks päästeameti telefoninumbrile 1524.
Päästeametnike kohver sisaldab lisaks suitsuanduritele ja muudele mõõdikutele ka väga praktilist putuka- ja kirbutõrjevahendit. «See on praktika käigus välja tulnud vajadus, sest kodusid, kus me käime on üle Eesti väga erinevaid. Et päästjaid putukate eest kaitsta, on meil selline asi ka varustuses olemas,» selgitas Kröönström.
Kopli tänava elamutes on alates jaanuarist olnud tõsiseid probleeme vingugaasiga, kus lapsed on pärast vannitoas käimist sattunud haiglasse ja saanud tõsise vingumürgituse. Vingugaasiandur on samuti olemas, ent suitsuandurist kallim.
«Vingugaasi andur annab küll märku, kui tegemist on ohuga, aga tegelikult tuleb need majad korda teha,» sõnas Laube.
«Koostööst rääkides tuleks tegeleda pigem korteriühistutega,» arvas Kröönström, sest ühistu võimuses on tegeleda kõigi maja korteritega, sest probleem ei puuduta vaid üksikuid peresid.
Järgnevalt näiteid Päästeameti poolt üles pildistatud küttekehadest inimeste kodudes:
/nginx/o/2016/05/12/5372621t1h0434.jpg)
/nginx/o/2016/05/12/5372623t1hfb17.jpg)
/nginx/o/2016/05/12/5372625t1hffc2.jpg)
/nginx/o/2016/05/12/5372639t1h34af.jpg)
/nginx/o/2016/05/12/5372649t1h95cf.jpg)