Täna oli Postimehe otsestuudios pankur Indrek Neivelt, kelle hinnangul on kehtiv pensionifondide süsteem võrreldav pärisorjusega.

Te olete viimastel nädalatel võtnud palju sõna pensionikindlustuse teemadel. Miks just praegu?

Põhjus on väga lihtne. See, millest me Hansapanga ajal unistasime, ei ole tulnud sellisena välja. Kui me hakkasime tegelema Tulevaga, siis numbrid jahmatasid ka meid endid. 

Mida te siis tahtsite teha?

13-14 aastat tagasi oli väga teine aeg. Me ei olnud euroliidus, eurointressid olid märksa kõrgemad, kui täna on. Fondiäri on selle ajaga palju muutnud, nagu ka keskkond. See on karjuv ebaõiglus, kui palju raha on läinud fondihalduritele.

Kas võrdlus pärisorjusega on siiski kohane?

Ma arvan, et see on veel viisakas. Kui kümne aasta jooksul on keskmine tootlus olnud pool protsenti ja vahetades pead maksma protsendi ning sellele lisanduvad veel teised tasud. 

Mille poolest Tuleva siis erineb?

Meie tegelema sellega, kus tasud on liiga kõrged. Me pakume standardset lihtsat toodet minimaalse hinna eest, mille eest on seda võimalik teha. Meie põhiidee on, et asi hakkaks liikuma. Ei ole vaja kahte-kolme fondi siia Eestisse juurde. Maailmaski on liiga palju pensionifonde.

Üks Tuleva asutajatest, Daniel Vaarik on öelnud, et tahate luua organisatsiooni, mis ehitab, mitte ei ründa. Samas praegu tundub, et olete asunud pigem ründama tänast pensionisüsteemi.

Ma ei esinda täna Tulevat, vaid kui kodanik, kellel on karmavõlg sellest ajast, kui me neid pensionifonde tegime. Tasud peavad minema alla. Kas see tundub õiglane, et saate pool protsenti tootlust, kui haldur võtab üle protsendi? Ainuke, kes on sellest reformist võitnud, on vahendaja. Praegu ei ole ühtegi institutsiooni, kes kaitseks neid inimesi, kes on pensionifondidesse investeerinud. 

Riigikontrolli audit 2014 tõi ka välja, et süsteem ei ole täitnud ühtegi eesmärki, mis talle pandi. Samuti toodi välja, et inimeste ootused on hoopis teised, kui fondid täna neile pakuvad. Mis peaks inimesed teistmoodi tegema?

Kõige suurem pension on ikkagi lapsed. Veelkord, peab olema mingi asutus, mis peab kaitsma nende investorite huvi. Praegu on see lihtsalt kaitsmata. Meid keegi ei esinda. Teisel poolel on tugevad lobirühmad, kes siis seda lobistavad.

Neivelt avaldas hiljuti oma blogis äärmiselt kriitilise sissekande Eesti pensionifondidest, võrreldes kehtivat süsteemi pärisorjusega. Postimehele lisas Neivelt, et talle meenutab olukord röövimist, või kui laenata terminit vene keelest, siis seaduslikku vargust.