Tramm Pirita teel.

FOTO: Fotomontaaž/Oliver Alver

Arhitektid Veronika Valk, Oliver Alver ja TLÜ teadur Grete Arro soovitavad Reidi tee asemel panustada rohkem ühistranspordile, mh ühendada Viimsi ja Pirita kesklinnaga trammiliikluse abil.

Tellijale

On üldteada, et suurem arv laiemaid autoteid toob autosid ja autoliiklust juurde, mitte ei pane inimesi autovabade liikumisvõimaluste poole vaatama ega rahusta liiklust. Inimesed loobuvad autost siis, kui sellega liiklemine on ebamugavam kui jala, ratta või ühissõidukiga. Tagajärjeks on ka see, et ummikud ei kao, vaid kolivad kesklinnale lähemale: Pirita tee ummikud liiguvad Tallinna südalinna sadama ette, kuigi see on vastuolus kõigi Tallinna viimase kümnendi kavadega, mh rohelise pealinna kontseptsiooniga.

See paneb küsima, miks me ei võiks investeerida tõeliselt tõhusasse ühistransporti, millega tahaks sõita ka mõni lipsuga mees, selmet teha mitu paralleelset autoteed, mis ei kõnele tänapäevastest jätkusuutlikku arengut arvesse võtvatest arusaamadest linnaliikluses.

«Reka tee» ei too lahendust

Reidi tee praegust eskiislahendust põhjendatakse sadama teenindamise vajaduse ja «liikluse kesklinnast möödajuhtimisega», mõistmata sealjuures, et Reidi tee, kuhu suurem liikluskoormus plaanitakse, asubki kesklinnas. Nii viimsilased kui ka tallinlased väärivad, et nende linnaruumi ei keerata ilma ummikuprobleemi lahendamata tuksi.

Reidi tee autokeskne lahendus on vastuolus Euroopa Liidu toetuse kasutamise tingimustega, mille järgi tuleb Eestis ja eriti linnades tõsta ühisveonduse osakaalu ja vähendada autokasutust. Peame leidma lahenduse, mis aitaks luua tänavaruumi, millest võidavad elu- ja ettevõtluskeskkond. Aina rohkem on tõendeid, et linnaelanike tervise ja heaolu näitajad on otseselt seotud linnaruumi kvaliteediga: sisuliselt saab mõõta, kuidas mõjutavad n-ö keskkonnastressorid – müra, heitgaasid, roheluse vähenemine – tervisega seotud näitajaid.

Samuti on empiirilisi uurimusi, et rohealade, iseäranis veeäärsete rohealade toime psüühikale on tõendatult positiivne, mis tähendab, et nende nappide müravabade ja ligipääsetavate mereäärsete linnaruumilõikude vähendamine kesklinnas ei toeta heaolu.