Arhitektid Veronika Valk, Oliver Alver ja TLÜ teadur Grete Arro soovitavad Reidi tee asemel panustada rohkem ühistranspordile, mh ühendada Viimsi ja Pirita kesklinnaga trammiliikluse abil.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tellijale
Ummikuvaba Tallinna poole: Pirita-suunalist liiklusprobleemi saaks lahendada ühistranspordiga
10. mai 2016, 23:59
Ummikuvaba Tallinna poole: Pirita-suunalist liiklusprobleemi saaks lahendada ühistranspordiga
On üldteada, et suurem arv laiemaid autoteid toob autosid ja autoliiklust juurde, mitte ei pane inimesi autovabade liikumisvõimaluste poole vaatama ega rahusta liiklust. Inimesed loobuvad autost siis, kui sellega liiklemine on ebamugavam kui jala, ratta või ühissõidukiga. Tagajärjeks on ka see, et ummikud ei kao, vaid kolivad kesklinnale lähemale: Pirita tee ummikud liiguvad Tallinna südalinna sadama ette, kuigi see on vastuolus kõigi Tallinna viimase kümnendi kavadega, mh rohelise pealinna kontseptsiooniga.
See paneb küsima, miks me ei võiks investeerida tõeliselt tõhusasse ühistransporti, millega tahaks sõita ka mõni lipsuga mees, selmet teha mitu paralleelset autoteed, mis ei kõnele tänapäevastest jätkusuutlikku arengut arvesse võtvatest arusaamadest linnaliikluses.
«Reka tee» ei too lahendust
Reidi tee praegust eskiislahendust põhjendatakse sadama teenindamise vajaduse ja «liikluse kesklinnast möödajuhtimisega», mõistmata sealjuures, et Reidi tee, kuhu suurem liikluskoormus plaanitakse, asubki kesklinnas. Nii viimsilased kui ka tallinlased väärivad, et nende linnaruumi ei keerata ilma ummikuprobleemi lahendamata tuksi.
Reidi tee autokeskne lahendus on vastuolus Euroopa Liidu toetuse kasutamise tingimustega, mille järgi tuleb Eestis ja eriti linnades tõsta ühisveonduse osakaalu ja vähendada autokasutust. Peame leidma lahenduse, mis aitaks luua tänavaruumi, millest võidavad elu- ja ettevõtluskeskkond. Aina rohkem on tõendeid, et linnaelanike tervise ja heaolu näitajad on otseselt seotud linnaruumi kvaliteediga: sisuliselt saab mõõta, kuidas mõjutavad n-ö keskkonnastressorid – müra, heitgaasid, roheluse vähenemine – tervisega seotud näitajaid.