PRESIDENDIDEBATT 2016 ⟩ Tarmo Soomere: luukered kapis ehk milline on meie presidentide akadeemiline taust

Tarmo Soomere Foto: Sander Ilvest

Esitasin endale volbriöö eelõhtul mälumängu-küsimuse: mis joon või kvaliteet võiks ühendada seniseid Eesti presidente ja neid, kelle kaudu on rasketel aegadel õnnestunud säilitada meie riigi järjepidevus. Veel parem, kui see omadus jätkuks meie järgmiste presidentide puhul, kirjutab Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Valitud on neid väga erinevalt ja mõni lihtsalt pidi aegade keerises endale selle rolli võtma. Eesti esimese presidendi üks vastaskandidaatidest riigivanema valimistel 1933/34. aastal oli õigusteadlane Jüri Uluots. Vaikiva ajastu alguse tõttu jäi Uluots varsti sellest mängust välja. Peaministri ja riigivanemana jätkas ning tõusis edaspidi presidendiks Konstantin Päts. See, et ta valiti 1939. aastal Eesti Teaduste Akadeemia auliikmeks, ei tee akadeemiale küll erilist au, aga oli igati kooskõlas tollase arusaamaga akadeemia ja riigiisade suhetest.

Jüri Uluotsale oli saatus ette näinud keerukama rolli. Kui 1938. aastal loodi Eesti Teaduste Akadeemia, nimetati ta selle esimesse koosseisu. Järgmisel aastal sai temast peaminister ning pärast Konstantin Pätsi arreteerimist peaminister vabariigi presidendi ülesannetes. Nii kandis nimelt akadeemik Uluots meie riigi õiguslikku järjepidevust esimese Nõukogude okupatsiooni ja Saksa okupatsiooni ajal, kuni andis teatepulga üle eksiilvalitsustele.