Eile avati seni vaid valitud hulga ajakirjanike käsutuses olnud Panama paberite andmebaas avalikkusele. Ernst & Young Baltic maksuekspert Ranno Tingas selgitas Postimehe stuudios, kuidas tundlikku infot käsitleda.
PÄEVAINTERVJUU Maksuekspert: Panama paberite põhjal ei tohigi järeldusi teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimekirjades on 108 eestlast või Eestiga seotud inimest, samas kommentaare neile veel pole. Mis infot need nimekirjad annavad?
Jõudsin kiirelt neid pabereid vaadata. Seal on väga erineva taustaga inimesi ning nende põhjal ei tohigi järeldusi teha.
Ütlete, et alati ei ole offshore firmade kasutajad maksupetturid ja nihverdajad?
Kindlasti sõltub see sellest, kus piirkondades äri tehakse ja mis aastal see offshore inimesel oli. 90ndate lõpus oli see eestlastest ka paljudel sellistel, kes seda praegu taunivad. 2000ndate algusest on see näitaja aga kõvasti kukkunud. Kusjuures kõige enam on neid olnud lennunduses ja laevanduses tegutsejatel.
Räägitud on maksude optimeerimisest, mis jätab siiski mulje, et kasutatakse viisakaid sõnu maksude mitte maksmiseks.
Kui tõsiselt vastata, siis ma arvan, et maksupõhjustel praegu offshore'i vaja pole. Pigem kasutavad neid need, kel on tarvis midagi varjata. 90ndatel oli muidugi teistmoodi, siis oli see tavapärane.
Kas peale laevanduse ja lennunduse on valdkondi, kus see on õigustatud?
Rahvusvaheline äri. Kui keegi vahendab näiteks toorainet Hiinast Brasiiliasse ja tekib küsimus, kellel bürokraatiaga võidelda. Siis tuleb valikusse nt kolmas riik, kus bürokraatia on lihtsam.
Tippökonomistid ütlevad, et maksuparadiisidele pole mingil juhul õigustust. On mõnikord teisiti?
Maksuparadiisidel on selline seadusandlus, et ei maksustata välismaalt tulevat tulu. Kui sul on restoran näiteks Panamas endas, on see maksustatud, kui tulu tuleb mujalt, siis ei ole.
Maksuparadiisid võimaldavad siiski andmeid varjata.
Kui me vaatame OECD viimase viie aasta tegevust, siis on need offshore riikidega sõlminud ikkagi maksuinfovahetamise lepped. Eestiga on sellise lepingu sõlminud nt Isle of Man. Sellise info peitmine oli võimalik ehk 5, 10 või 20 aastat tagasi, aga enam see nii ei ole.
Jüri Mõis väitis hiljuti, et maksuparadiiside aeg on läbi, samas palju pole veel avalikuks tulnud.
Kindlasti on avalik vaid osa infost. Kas selliseid lekkeid veel tekib, näitab ainult aeg. Venemaalgi võeti mõni aasta tagasi vastu offshore'ide vastane seadus. See aga ei tähenda, et kõik hakkaks ausalt makse maksma. Need tegevused võivad liikuda edasi virtuaalraha juurde. Ja kindlasti leidub piirkondi, kus on seda jätkuvalt võimalik teha.
Kellel ja mis hetkel tasus ära offshore'i loomine ja selle üleval pidamine?
Eks see sõltub, millega võrrelda. Maksudest rääkides tasuks see ära siis, kui räägime miljonist eurost ja enamast. Korruptiivse tulu puhul ei räägita aga mitte maksude pealt kokku hoidmisest, vaid ikkagi näiteks vangiminekust hoidumiseks.
Kui inimene võtab need nimekirjad lahti, millise mõttega ta neid vaatama peaks, ilma kedagi ennatlikult hukka mõistmata?
Ettevõtete puhul võib arvata, et nad on otsinud võimalust oma kasumit maksimeerida. Kui seal on riigiametnikke, võib kahtlustada ka meelehea võtmist.
Panama konsultatsioonifirmast Mossack Fonseca lekkinud paberite hulgast on nüüd igaühel võimalik otsida firma klientide maksuvabades piirkondades registreeritud äriühingute tegelikke omanikke. Firmaomanike seas on ka eestlasi ja Eestiga seotud inimesi.
Kuu aega tagasi avalikkuse ette jõudnud leke on ärgitanud ajakirjanikke üle maailma uurima, kuidas ärimehed, poliitikud ja sportlased on oma äriühingute osalust ja teenitud kasumit maksuvabade ettevõtete rägastikku peitnud.