TLMPM04: ILMAR PIHLAK TT

FOTO: EGERT KAMENIK/PM/SCANPIX BALTICS

TTÜ emeriitprofessor Ilmar Pihlak kirjutab, et Tallinna teede ja tänavate planeering on ajast ja arust.

Tellijale

1913. aastal võitis Tallinna keskuse projektide võistlusel esikoha Soome kuulsa arhitekti Eliel Saarineni töö «Suur-Tallinn». Võidutöö prognoosi kohaselt pidi Tallinna elanike arv kasvama 50 aastaga 160 000-lt 650 000ni (1989. aastal oli see arv 500 000). Koos lähivaldadega, mille elanikud käivad suures osas Tallinnas tööl, on Tallinna aglomeratsiooni elanike arv juba praegu 540 000. Näiteks Helsingi elanike arv on 500 000, koos Espoo ja Vantaaga elab nn Suur-Helsingis aga ligi miljon inimest.

Tallinna tänavate planeerimisel ei arvestatud Saarineni soovitusi. Esimese iseseisvusaja ühe näidistänava, Pärnu maantee laiuseks projekteeriti Vabaduse väljaku ja Tõnismäe vahel 24 meetrit, puudusid puuderead, laiad kõnniteed ja vähemalt neljarajaline sõidutee. Laiu magistraaltänavaid nõuab üha kasvav autoliiklus. Kui Tallinnas on 1000 elaniku kohta 460 sõidukit, siis Helsingis 560 ja Suur-Helsingis üle 600.

Tallinna linnaplaan meenutab suurt number kaheksat, mille 2,3 kilomeetri laiune kitsaskoht asub reisisadama ja Ülemiste järve vahel. Lääne- ja idapoolsed elanikud saavad selle kitsaskoha läbimiseks kasutada näiteks järgmisi marsruute: 1) Järvevana tee, 2) Tartu mnt – Liivalaia tn, 3) Laagna tee – Gonsiori tn – Liivalaia tn või 4) Pirita tee – Narva mnt – Ahtri tn. Mõned kavandatavad kesklinna planeeringud, nagu Peatänav (Narva mnt – Pärnu mnt), Mere pst ja Estonia pst, vähendaksid kesklinna läbilaskevõimet.