Türgi president on öelnud, et see kokkulepe ja viisavabadus ei ole Türgile olulised, tõdes välisminister Marina Kaljurand Postimehe stuudios. President Erdogani teatel loobus Türgi eelmisel nädalal Euroopa Liidu viisavabaduse kriteeriumiks seatud terrorismivastase seaduse muutmisest.

«Türgi peaminister on öelnud midagi muud, aga praegu me elame teadmises, et  22. mail saab Türgi tõenäoliselt uue peaministri. Kõik hakkab palju sõltuma sellest, milline on uus peaminister ning kas ta jätkab sama euroopameelselt,» sõnas Kaljurand.

Türgi sisepoliitikat on Kaljurannal keeruline kommenteerida, ent ta tõdes, et sealne peaministri ja presidendi vastasseis on kindlasti laiem, kui vaid suhetes Euroopa Liiduga. «Jõujooned pannakse paika teistes küsimustes,» lisas välisminister.

Viisavabadus Euroopa Liiduga oli samas üks Türgi seatud nõudmistest, kui allkirjastati kokkulepe põgenike tagasisaatmiseks Euroopast Türki.

«See leping on täna jõus,» sõnas välisminister ja lisas, et viisavabadus ja illegaalsete migrantide tagasisaatmine on vaid üks osa sellest,  «keegi seda lepingut muutnud ei ole ja täna me elame teadmises, et seda lepingut täidetakse.»

 Peaministri vahetumine Türgis teeb Kaljuranna sõnul siiski murelikuks.

Juhul, kui Türgi siiski viisavabaduse Euroopa Liiduga saab, siis õigust siin töötamiseks viisa ei anna. «Mingisugused riskid kindlasti on, aga Euroopa Liit peab need riskid muutma minimaalseks. Seetõttu on kokku lepitud ka tagasivõtmise leping,» teatas Kaljurand.

Kui peaks selguma, et viisavabaduse leping osutub liiga problemaatiliseks ja türklased hakkavad illegaalselt Euroopasse jääma, räägitakse juba praegu läbi sätteid, mis võimaldaksid viisavabaduse tagasi võtta.

«Gruusia, Ukraina ja Kosovoga ootavad praegu viisalepingute jõustumised viimaseid formaalsusi,» tõi välisminister välja teisigi riike peale Türgi. Et ukrainlastel on juba praegu suhteliselt lihtne Eestisse tulla, ei usu Kaljurand, et viisavabadus neid siia oluliselt rohkem hakkaks tooma.

Marina Kaljurand avaldas lootust, et viisavabadus Ukraina, Gruusia ja Kosovoga jõustub peagi, kuna need riigid on selleks valmis. «Muidugi oleks väga tore, kui suvel need lepingud jõustuksid.»

Kaljurand tunneb end presidendikampaania konkurentsis hästi

Alanud presidendikampaania suhtes on Kaljurand hästi meelestatud: «Ma tegin oma otsuse mõned nädalad tagasi, olen kohtunud poliitikutega ja jätkan nendega kohtumisi. Selle tagamaadeks on avalik toetus, aga pidasin nõu ka inimestega, kes on mulle väga olulised.»

Kuigi Kaljurand rõhutas, et tema esmane töö on olla täna välisminister, on ta nõus selle töö kõrvalt nii palju kui võimalik, selgitama enda otsust Eesti presidendiks kandideerida.

«Jälgin huviga kampaaniat ja teiste võimalike kandidaatide väljaütlemisi, nende esinemisi. Arvan, et tulevad väga huvitavad kolm-neli kuud.»