..kodu. Nüüd elame poole kohaga kodus, sest tudengitena oleme vahel emakodus ja siis jälle omaette. Ema roll on alati olnud julgustav. Mingid reeglid on ikka olnud, aga kui oleme oma otsuseid teinud, on ta neid alati toetanud. Isegi, kui ta teab, et mingi asi pole parim valik, toetab ta meid siiski. Vahel muidugi üritab meile aru ka pähe panna... Emadepäeva me suurelt ei tähista: veedame päeva emaga koos, käime koertega jalutamas.
Me ei tunne survet, et peaksime kunagi emaks saama. See on veider, kuidas nii paljud seda survet tunnevad. Me ei arva, et naise kohustus on lapsi saada – selleks peab ikkagi valmis olema ja ise seda tahtma.