Sigrid Kõiv

FOTO: Mihkel Maripuu

Umbes sama kaua kui on püsinud Eesti pensionisüsteem, on kerkinud ja kadunud ja jälle kerkinud ka küsimus, kas töötav pensionär ikka peaks pensioni saama. Sest kas ta ehk niiviisi ei hoia kinni töökohta, millel võiks juba mõni järgmise põlve töötaja rügada.


Tööpuuduse tingimustes kerkib see küsimus sagedamini üles kui buumi ajal. Ja kuigi võib mõista mõne noorema töötahtelise muret, pole pensionieas töötajalt pensioni ära võtmine eriti mõeldav.

Esiteks seepärast, et kusagilt ei paista isegi mitte õrna märki sellest, et Eestis võiks kunagi olla nii helde sotsiaalsüsteem, nagu see kujunes eelmisel sajandil välja Lääne-Euroopas.

Meie pension on lihtsalt liiga väike. Muidugi, alati võib makse tõsta, kuid tunnistagem – see ei meeldiks ühelegi töölkäijale, tööjõumakse polegi enam eriti kuhugi tõsta.

Teiseks aga ka seepärast, et ükski poliitiline jõud ei suudaks seda meelepaha enda kanda võtta. Pahameelelaine, mille tõi kaasa kogumispensioni maksete külmutamine, oleks selle kõrval vaid kerge ohe.