TUUL SEPP: Sünniaja mõju elukäigule. Horoskoobid vs. teadus

Sünnihetke pidamine elu algusmomendiks on kahtlemata väär. Inimese elu saab alguse viljastumishetkel ja emaüsast väljumine ei muuda üldjuhul kuigi palju seda, milline inimene on. Ometi tähistatakse väga erinevates kultuurides iga inimese elus päeva, kui Maa tema sünnimomendist alates veel ühe tiiru ümber Päikese on jõudnud teha. Muidugi on uhke teada, et oleme kiirusel 30 kilomeetrit sekundis taas selle 940 miljoni kilomeetrise ringi läbi tuhisenud, kuigi ise ei ole me sellesse saavutusse panustanud. Miks mitte seda tähistada! Kas aga sünnikuupäev mõjutab inimese elus ka rohkemat kui valikut, kas pidada iga-aastast pidu aias või kaminatule paistel?

KAAREL TARAND: Broilerid kuningriiki hukutamas

Seesama rahvas, kes pidi eile Londonis valima kihlveokontorite ennustuste järgi endale ajaloos esmakordselt linnapeaks teise põlve immigrandi ja peale selle muslimi, tahab Euroopa Liidust välja astuda, kuna kardab selles koosluses ähvardavat immigratsiooni. Võib-olla tahab, sest see selgub alles mõne nädala pärast referendumil. Selles paradoksis pole nüüdisdemokraatias midagi enneolematut, sest rahva tahe on täis vastuoksusi, kuna infoühiskonnas on elanike rühmad väga suure informatsioonilise ebavõrdsuse seisu jäänud.

LINDA KALJUNDI, ULRIKE PLATH, KADRI TÜÜR, KAAREL VANAMÖLDER: Loomad ajaloos. Kus nad on?

Kui varasemalt on valgete meeste suurte tegude kõrval ajalukku järk-järgult kaasatud ka alamad klassid ja rassid, naised-lapsed, vähemused, siis nüüd on järg mitteinimestest olevuste ja asjade käes.

Tallinna ülikooli keskaja keskus ja keskkonnaajaloo keskus (KAJAK) korraldasid 23. märtsil seminari «Loomad kesk- ja varauusaja Eesti- ja Liivimaal. Lugusid, allikaid, uurimisperspektiive». Toimumiskohaks valiti väga inspireeriv keskkond – Tallinna loomaaed. Algselt naljaga pooleks välja hüütud tagasihoidlikust seminarist sai ootamatult konverentsi mõõtu sündmus ning keskkonnahariduskeskuse kõige suurem klassiruum suutis osalejad vaevu ära mahutada. Tõenäoliselt tekitas huvi teema uudsus Eestis. Ent kui levinud on loomade uurimine ajalooteaduses laiemalt?

Omand kohustab. Reet Varblase intervjuu kunstnike liidu presidendi VANO ALLSALUGA. Vano Allsalu: «Varasemaga võrreldes on toimunud oluline nihe kunstnike liidu eneseteadvustamisel majandusorganisatsioonina.»

Nüüdismuusika pole mingi subžanr. Tiina Mattisen intervjueerib heliloojate liidu esimeest MÄRT-MATIS LILLE.

HELEN SOOVÄLI-SEPPING: Kuidas tõlgendada katkestusi maastikes?

Vaatamata sellele, et maastik on üks nendest ruumidest, mille abil seletada meie ümber toimuvat on selle mõiste argikeelne tähendusväli seotud pigem looduse kirjeldamise kui avaliku linnaruumiga. Eesti valmistab praegu ette olulise ruumistrateegia – Euroopa maastikukonventsiooni – ratifitseerimist ja just seetõttu on oluline rääkida maastikest, nende püsivuses ja muutustes. Mõiste välja avardamiseks on tarvis kõnelda maastike tähendustest ja tõlgendusvõimalustest ning mõelda, kuidas tajume maastike muutusi, miks ja mil moel maastikud muutuvad.

MERLE KARRO-KALBERG: Laps mängib seal, kus normid lubavad

Peas kummitavad laulusõnad: «Mäng on väikese inimese töö». Miks on aga nii, et suurte inimeste töökeskkond muutub aasta-aastalt aina mängulisemaks, nagu näitavad ka viimased sisearhitektuuri auhinnaga pärjatud kontorid (näiteks Pipedrive ja Lenne), ent väikeste inimeste töökeskkond ehk mänguväljak kipub avalikus linnaruumis olema aina igavam ja üheülbalisem ning surub lapse mängu raamidesse? Tahes-tahtmata meenub 2015. aasta arhitektuuripreemiate galaüritusel esitatud videosketš maastikuarhitektist ja omavalituse ametnikust.

ÜLO MATTHEUS: Tagasi Türki! Tagasi kuhu?

Euroopa poliitika suurim kitsaskoht on pelgus või koguni hirm modelleerida tulevikku, sest paisuvad pinged ja vaesus Euroopa ümber ning kasvav rahvaränne ei paku just häid võimalusi poliitiliseks retoorikaks. Tuleviku prognoosimine tähendab kiiret poliitilist surma. Need, kes juhtumisi kaugemale vaatavad, nagu Thilo Sarrazin, lintšitakse kiiresti. Kui probleemid lähevad suureks, hakatakse rääkima pigem sellest, et tuleb minna tagasi, kas naasta endise olukorra juurde või saata keegi kuhugi tagasi.

KAIE KULDKEPP: Majandusstrateegia loob linnaruumi. Rotterdami arhitektuuribienaal tulevikulinnast

ANDREI LIIMETS: Õudusskeptiku seiklused kevadises Haapsalus. Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival HÕFF 29. aprillist 1. maini

TEET TEINEMAA: Nii suurelt kui võimalik! Ülevaade selleaastasest filmi- ja meediauurijate konverentsist Atlantas

Haiguste ravi. Tristan Priimägi intervjueerib ANU AUNA. Anu Aun: «Bipolaarseid ei tohiks üritada suruda normaalsuse piiridesse»

JANEK KRAAVI post-sõnastik XXXI. Avantpop

«Avantpop» on XX sajandi lõpul Ameerika kirjaniku ja kriitiku Larry McCaffery laiemasse käibesse toodud sõna tähistamaks kõrgkultuuri ja meelelahutuse sünteesvormi, võimalikku uut hübriidset kunstipraktikat.

MARTIN KOLNES. Ennustav kodeerimine pretendeerib kõikehõlmava ajuteooria tiitlile

Sarnaselt visuaalse tajuga tulenevad emotsioonid tajulisest kogemusest, aga antud juhul on sisendiks omaenda sisemaailm.

Arvustamisel

Tõnu Õnnepalu poeem «Klaasveranda», Kaarel B. Väljamäe luulekogu «Kohvi kõrvale» ja luuletajate esseekogumik «Kius olla julge II»

X klavessiinifestival

Näitus «Ära ole see, kes sa oled, ole ilus!» Vaalas

Mehis Heinsaare proosakogu «Unistuste tappev kasvamine»

Aado Lintropi «Loomisaja lood: Uurimusi ja tõlkeid Põhja-Euraasia rahvaste usundist»

«Kadumisest ja kadumiseks» ja Eva Mustoneni isikunäitus «Tiniseb võõras metsas» Tartu kunstimuuseumis

Istaba galerii lastelavastus «Kaka un pavasaris»

Death DTA kontsert klubis Tapper ja Viktor’s Joy Tartu genklubis

Musta Kasti «Võõrana põhjala kõrbes», «Õhupallid», «Padjatäis päikest» ja «Müür»