FOTO: Urmas Nemvalts

See, et idanaaber Venemaa üritab meid mitut moodi mõjutada, ei üllata kedagi. Kindlasti võib rääkida nii erinevate eesmärkidega reaalsetest tegevustest kui ka tegevuse imiteerimisest, kuid oluline on kahtlemata ka see, milliseid reaktsioone üks või teine kasutatav meetod ühiskonnas esile kutsub.

Eesti on demokraatlik õigusriik, meil on meedia- ja sõnavabadus. Viimastel aastatel räägitakse järjest enam infooperatsioonidest, mis kasutavad seda asjaolu viljaka pinnasena, kuhu desinformatsiooni külvates saab kasvatada ebastabiilsust, hirmu, vandenõuteooriaid ja muud säärast. Kasutatakse nii hästi sihitud üksikuid infolaske kui ka infomüra, millest tõde ja fakte üles leida on keeruline, mistõttu tehakse kergesti väärjäreldusi. Eestis on viimastel päevadel palju kõneainet pakkunud Norra veebiportaalis AldriMer ilmunud teave, nagu oleks kaitsepolitsei informeerinud NATOt seoses mullu 20.–27. aprillini Eestis korraldatud õppusega Trident Jaguar, mille käigus nähti väidetavalt tegutsemas Vene eriteenistuste drooni. Eesti kaitseminister, samuti kapo esindajad kinnitavad, et uudise kontekst ja erivägede termini kasutamine on eksitav. Ehkki Venemaa luureteenistuste aktiviseerumist iseäranis viimaste uudiste valguses (ettepanek paigutada Balti riikidesse ja Poolasse 4000 Põhja-Atlandi alliansi sõjaväelast, lähenev NATO Varssavi tippkohtumine jm) möönavad kõik institutsioonid. Mida me sellest järeldada võiksime? Kui droon lendas, võis see otseselt millegi järel luurata, aga võis ka jälgida mingeid reaktsioone või olla hoopis mingisugune provokatsioon. Ajakirjandus peab alati olema allikate suhtes kriitiline ja tähelepanelik. Ilmselt veelgi kriitilisem ja tähelepanelikum, kui teema puudutab julgeolekut, kodanike turvatunnet. Kui kanal müüb usaldusväärsust, ei tohi ta ennast mängida kasuliku idioodi rolli. Samas, küsida tuleb ja riigi esindajad peavad vastama. Kindlalt ja oskuslikult, nagu ka ennetavalt reageerima. Riik ei tohiks olla kommunikatsioonis ebalev ega jääda tegevusetuks, kui infokillud juba levivad, olgu see siis ennast või ka liitlasi puudutav teave. Valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunik Ilmar Raag ütleb tänases Postimehes, et me ei ela ideaalses maailmas. Tõsi. Igaüks peab seda endale aeg-ajalt meelde tuletama. «Avalikkuse teavitamine on tõhusamaid ja demokraatlikumaid vahendeid ohtude ennetamiseks, mis kaitsepolitseile on põhiseadusliku korra kaitseks lubatud. Meie kohus on kasutada parimaid viise ja meetodeid,» kirjutas kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu aprillis esitletud kapo aastaraamatus. Raske on midagi lisada.