...et üsna pingeline on. Kui lapsed sünnivad, siis tundub, et terve maailm on pea peale pööratud – kogu vabadus oleks justkui kadunud ja nii palju on tegemist. Aga tegelikult on see kõige ilusam aeg. Kui lapsed jõuavad teismeikka, siis tagantjärgi saad aru, et hoopis nüüd on keerulised ajad...
Mäletan, et kui alles ise laps olin, oli keskkond meie ümber palju turvalisem. Ma elasin maal, läksin hommikul õue ning õhtul hõikas ema üle ukse, et nüüd on aeg tuppa tulla. Tänapäeval ei ole see enam mõeldav – kogu aeg tuleb valves olla, arvestades seda, kuidas meedias kajastatakse ümbritsevat ebastabiilsust. Samas on Eestis olukord ikkagi vabam: olen ligi 10 aastat Kesk-Euroopas elanud, kus alla 10-aastased lapsed ei tohtinud üksinda tänavatel käia...
Soovin oma lastele anda edasi teadmise, et nad ei tohi ennast kellestki paremaks pidada, et kõikidesse tuleb suhtuda austuse ja hoolimisega ning tuleb proovida teisi võimalikult palju aidata, sest siis saadakse seda ka vastu. Emadele tahan öelda, et ärge võtke emaks olemist liiga tõsiselt – võtke vabalt. Eks ma kipun ka ise vahel ära unustama, et ema roll ei ole elus ainus... Tuleb ka enda jaoks aega leida.