Lasteaiaõpetajatele teeb muret, et uue lasteasutuste seaduse järgi ei pea 2017. aastast lasteaedadesse enam erialaspetsialistide kohti looma, vaid liikumis- ja muusikatunde võib anda ka vastava hariduseta rühmaõpetaja.
PÄEVAINTERVJUU Haridusametnik õigustab spetsialistide kaotamist: lasteaed ei ole kool (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uus seadus on selleks, et ühendada alusharidus ja lastehoid,» ütles Postimehe stuudios Haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse ekspert Tiina Peterson.
«Seadus on praegu koostamisel ja selle eesmärk on võimaldada kõigile lapsevanematele lastehoidu era- või munitsipaalsektoris,» jätkas Peterson. Praegu eristab seadus alushariduse ja lastehoiu funktsioone ning ministeeriumi eesmärk on vahetegemine kaotada.
Personali osas soovitakse anda suurem otsustusõigus lasteaiale ja kohalikule omavalitsusele, mis tähendab tegelikkuses senisest väiksemaid kohustusi.
«Olen nõus, et valikuvabadus on väga tore,» kommenteeris uut plaani eralasteaia Lõvimeri juhataja Jana Kuusk, «aga vabadus, mis jääb reguleerimata võib luua ohu, et muusika- ja liikumisõpetajad ja muud erialaspetsialistid võivad meie lasteaedadest kaduda.»
«Kui liikumise osas on rühmaõpetajal mingeidki teadmisi ja see tundub lihtsam, siis muusika osas võib see muutuda keerukaks. Kui laulmine jääb ainult CD plaadi juurde ning kaovad ära muusika ja klaver, on see kindlasti keerulisem,» märkis Kuusk. Just kõne arengus mängib muusikaõpetus varases eas väga suurt rolli.
«Tavaline rühmatund muutub tunduvalt ilmekamaks ja arusaadavamaks, kui seda viib läbi professionaalne muusik ja läheneb teistmoodi.»
Peterson ei näe uues seaduses kokkuhoiu kohta, vaid võimalust lasteaedadel oma elu paremini korraldada.
«Lasteaed ei ole kool, lasteaed on mängu- ja lapsekeskne,» ütles Peterson, «üks asi on spetsialisti poolt läbi viidud tegevus, aga see ei saa olla ainult õpetaja poolt dikteeritud tegevus, vaid laps peab saama vabalt ka erinevaid rütmipille proovida. Selles osas mina näen, et lasteaedadel on veel arengumaa, et näha mis on lapse huvid.»
«Sellest on vähe kasu, kui üksinda saalis istub muusikaõpetaja. Õpetajad peavad tegema koostööd omavahel ja vanematega,» lisas Peterson.
Kuusk leidis seevastu, et rühmaõpetajatel on juba tänagi piisavalt koormust: «Selleks, et ilusat ja head muusikategevust läbi viia, ei ole neil enam jõudu. Ka meil on kõik rütmipillid lasteaias kättesaadavad, aga nad kindlasti ei asenda muusikalist tegevust professionaalse käe all. Need on kaks väga erinevat asja.»