Eestis leidub üha rohkem peresid, kus kaaslastel on lapsi eelmistest suhetest ja abieludest. Kokkulepete puudumisel tekitab kärgperedes suhtlemine pinget, kuidas lapsi näiteks jõuludel, sünnipäevadel ja koolivaheaegadel erinevate perekondade vahel jagada ning kuidas uut olukorda lastele selgitada.
PÄEVAINTERVJUU Kuidas kärgperes lapsi jagada? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me peame kärgperet armastama, kui me järjest rohkem tahame kärgperedes elada,» ütles Postimehe stuudios paarisuhteterapeut Kaia Kapsta-Forrester.
«Võib öelda, et varsti – kui juba mitte praegu – elab suurem osa lapsi kärgperedes. See tähendab koos ühe bioloogilise vanemaga ja teine bioloogiline vanem on kusagil eemal,» lisas ta.
«Täna julgevad inimesed üha enam endalt küsida, mida see suhe mulle annab,» põhjendas Kapsta-Forrester suurenenud lahutuste arvu ja uute suhete loomist.
Tema juurde jõuavad inimesed nõustamisele punktis, kus ei olda kindlad, kas minna lahku või jääda kokku: «Sageli on põhjuseks, et neil pole enam ühendust ega kontakti – puudub emotsionaalne side. Reeglina üks osapooltest on seeläbi järjest õnnetum.»
Ohuallikana tõi ta välja laste kasvatamise mustri, mis kipub kannatama eriti juhul, kui vanemad pole osanud seda ka enne lahkuminekut õigesti teha.
«Kui peresse sünnib laps, moodustub alati uus kolmnurk, kus kõik omavahelised suhted on mõjutatud sellest, kuidas ülejäänud kaks omavahel läbi saavad,» sõnas lastepsühhiaater Piret Visnapuu-Bernadt.
«Lapse jaoks on suur turvalisuse kaotus, kui ta näeb, et vanemate omavaheline suhe enam ei kesta. Lapsel peab olema aega sellega harjuda,» lisas psühhiaater ning märkis, et vähemalt ühe vanema püsiv kohalolek on sellisel juhul lapse elus väga vajalik.
«Lapse seisukohast vaadatuna ei tohiks talle liiga palju enda tunnetest ja raskustest rääkida,» jätkas Kapsta-Forrester, «last ei tohi teha enda tunnete eest vastutavaks. Küll aga peaks piisavalt olema ruumi lapse tunnete jaoks. Aidake lapsel õppida kirjeldama seda, mida tema kogeb.»
Kui vanemad hakkavad lapse ees teineteist süüdistama, tunneb lõpuks hoopis laps ennast süüdi. «Lapsel tekib segadus ja lojaalsuskonflikt. Ta võib hakata ühe vanema eest peitma, et ta tegelikult hoolib ka teisest vanemast,» osutas paarisuhteterapeut.
Lahkumineku äärel olles pöördutakse nõustaja poole enamasti eraldi: «On paare, kes tulevad ka lahkuminekudialoogiks ja see on sageli väga ilus. See aitab neil väärtustada ja kaasa võtta seda, mida nad on pidanud oluliseks ning võib-olla hiljem ka rohkem andestada. Need vanemad on ka võimelisemad hiljem koostöös olema.»
Tavaliselt on eelnenud sellele pikk dialoog ja omavaheline teekond ning harvad pole ka juhud, kus üks pool on siiski sundolukorras ega soovi tegelikult lahku minna.
Kärgperedes on oluline, et lapsel oleks siiski üks kindel kodu.
«Igal inimesel on kiindumussuhe oma koduga. Unikaalne lõhnade, värvide ja harjumuste kogum. Inimene ei saa elada mitut elu korraga, laps ei saa elada isa elu ja ema elu,» tõdes dr Visnapuu-Bernadt.
Vaata videost, millised soovitused kõlasid endiste suhetega toimetulemiseks ning miks on laste jaoks oluline rutiini jätkumine ka pärast vanemate lahkuminekut.
Täna toimus Tallinnas emadepäeva konverents «Miks me armastame kärgperet?!», Postimees tegi konverentsist otseülekande.