Eelmise aasta lõpul korraldas Riigi Kinnisvara AS (RKAS) klientide seas rahulolu uuringu, millest selgus, et paljud asutused, sealhulgas Politsei- ja piirivalveamet, andsid nende tegevusele ülimadala hinnangu.
PÄEVAINTERVJUU Riigi Kinnisvara juht vastab kriitikale: indeksi järgi rahulolu kasvab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uuring ütleb, et üldine rahulolu ei ole langenud, vaid hoopis paremaks läinud. Uuring ei tee päris selliseid järeldusi nagu serveeriti,» ütles Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Urmas Somelar Postimehe stuudios.
Eelmisel nädalal keeldus RKAS Eesti Päevalehele kliendi rahulolu uuringut avaldamast.
«Päevaleht ei avaldanud soovi tutvuda uuringu resultaadiga, Päevaleht soovis meie käest uuringu andmeid. Aga vastajatele oli lubatud konfidentsiaalsust, nad andsid ka vabas vormis lisakommentaare, mis näitlikustasid nende seisukohti,» selgitas Somelar.
Et riigiasutusel pole sellises kontekstis anonüümsust vaja, tõi Somelar välja hoopis konkreetsete uuringule vastanud isikute kaitsmise vajaduse. Lisaks ei soovi RKAS tema sõnul avaldada kõiki töövõtteid ega ärisaladusi.
«Oleme alati öelnud, et need asjad, mis on valesti läinud, on korda tehtud ja õppetunnid saadud. Oleme allhankijatele info edastanud ja kontrolle teinud,» jätkas riigiettevõtte juht. Koostöö näiteks siseministeeriumiga on tema sõnul igati hea, ent ministeeriumi antud hinnetes see ei kajastu.
RKAS loodi eesmärgiga asutuste kulusid vähendada ja kokku hoida, ent tegelikkuses on kulud hoopis suurenenud.
«Vastab tõele, et nad suurenevad,» kommenteeris Somelar, «iseenesest komponentidena halduskulu on langenud. Suurenenud on tehnohoolduse ja heakorra kulu. Tarbimisteenused sõltuvad sellest, palju tarbitakse.» Oma väiteid illustreeris Somelar kaasa võetud fotodega restaureeritud hoonetest.
Kui varem pidasid koolimajad enda koristajaid ja kojamehi, kes väikeste probleemide korral kohe reageerida said, siis nüüd tuleb teenused tellida RKAS-ilt.
«Tegelikult ei ole kohustust meile tellimust esitada. Väiksemaid asju tehakse nagunii iseseisvalt,» kommenteeris Somelar ühe Pärnu koolimaja aknaparanduse viivitust. Väiksemate probleemidega oodatakse suuremat tellimust ning siis tehakse kõik ühe korraga.
Järelvalvet teostab RKAS juhi sõnul sageli: «Signaale töö sisu ja kvaliteedi kohta saame pidevalt ja me pidevalt reageerime nendele. Kõige kriitilisemad tellimused vaadatakse üle otseselt meie inimeste poolt. Väga suurtel objektidel oleme teenusepakkujalt nõudnud, et nende inimene oleks füüsiliselt sellel objektil.»
Ooteajad on kliendile tihti pikad seetõttu, et iga uue teenuse tellimus tuleb teha riigihankena. «Aga kui korraline teenus on olemas, on lepingus kirjas ooteajad.» Somelar lisas, et hanked võimaldavad riigil sarnaseid kulutusi aasta lõikes summeerida, mida varem asutused otse ostes ei teinud.
RKAS loodi 15 aastat tagasi eesmärgiga kulutusi vähendada ning Somelari hinnangul liigutakse suurte sammudega selle eesmärgi poole. «Eesmärgi täitmisest on veel vara rääkida, sest eesmärk koosneb kolmest osast – tsentarliseerimine, optimeerimine ja investeerimine. Investeerimine ja optimeerimine võivad mingitel hetkedel kulutõusu kaasa tuua, kuid sisuliselt me tekitame parema töökeskkonna ja enesestmõistetavalt see maksab rohkem kui vana amortiseerunud töökeskkond.»
Somelari sõnul on riigile kuuluva kinnisvara haldamine täies mahus RKAS-ile jõukohane ning vajadusel võiksid nad enda haldusesse hooneid isegi juurde võtta.
2015. aasta lõpus korraldas RKAS klientide seas rahulolu-uuringu, millest selgus, et üha suurenev riigifirma hallatavate ruutmeetrite maht ei tähenda, et ettevõte suudab kvaliteedi poolest kvantiteediga sammu pidada, kirjutas Delfi Ärileht.
Somelari väite kohta, et Eesti Päevaleht nõudis neilt konfidentsiaalseid andmeid, võttis Postimehega ühendust Eesti Päevalehe ajakirjanik, kes kinnitas, et konfidentsiaalset infot pole toimetus RKAS-ilt palunud. Sooviti korduvalt (31. märts, 1. aprill, 7.aprillil teabenõudena) uuringuga tutvuda ja näha uuringu tulemusi. Lisaks oli ajakirjanik nõus, kui konfidentsiaalne info ja ärisaladused kinni kaetakse.