...iseenesest oluliseks, sest ega lille toomine kindlal päeval ei trumpa üle igapäevast tänu, armastust ja tähelepanu, mida saame oma emadele pakkuda. Emad annavad meile elu ja ükskõik, milline üks ema on – fakt on see, et ta on andnud asja, mida mitte keegi teine sulle anda ei saa.
See, kuidas ema käitub, kasvatab ja milline ta ise on, mõjutab ka last. Teaduslikult on küll tõestatud, et suur osa meie elust on geenidega ette määratud, kuid keskkonnal ja meile kõige lähemal oleval inimesel on raudselt suur mõju sellele, kui kiiresti või kuidas meie loomuomadused avalduvad. Kes siis ei oleks vanemas eas tabanud end mõtlemast, kui ema moodi ta on/käitub/mõtleb... Mida vanemaks saan, seda rohkem näen, kui sarnane oma emale olen. Emade valikud mõjutavad palju seda, kas meil on õnnelik või raske lapsepõlv, seega oleme ühelt poolt täiesti nende võimuses. Igas peres tekib hetk, kus linnuke pesast peab minema. Nii on see ka emade ja lastega. Seda tunnet, kui ema peab oma lapse vabaks laskma, ei oska keegi, kes pole seda läbi teinud, mõista.