Vastukaja: Eesti kapital – kas tõesti ainult ajupesu?

Rait Kondor Foto: Erakogu

Esmaspäeval (25.04.16) Postimehes ilmunud päevakommentaaris «Ajupesu nimega Eesti kapital» kirjutati sellest, kuidas «viimasel ajal võib tihti näha ja kuulda reklaame, kus kuulutatakse, et see või teine ettevõte kuulub kodumaisele kapitalile». Artikli autor Tõnis Oja kardab, et selline kodumaise kapitali reklaamimine ja kriitiline suhtumine välismaisesse kapitali peletab välismaist kapitali eemale, ning kodumaise kapitali propageerimine hakkab loo autori meelest võtma ajupesu tunnuseid.

Selline seisukohavõtt paneb kukalt sügama. Kui me vaatame Skandinaavia maid, Lääne-Euroopat, USAd ja muid läänemaailma riike, siis igal pool rõhutatakse kodumaise toodangu väärtust ja olulisust. Samal ajal on selge, et kodumaise ettevõtte tooted ja teenused peavad ka kvaliteedilt ja hinnalt olema konkurentsivõimelised. Aga siin on üks oluline täiend juures – lisaks praktilisele väärtusele on kliendi ehk ostja seisukohast oluline ka selle toote ostuga kaasnev emotsionaalne väärtus.

Üle maailma käib pidevalt võitlus selle pärast, kes ampsab suurema tüki ülemaailmsest turust. Aga ülemaailmne turg on samal ajal ka kellegi kohalik koduturg. Miks toimub see protsess, et rikkamad muutuvad rikkamaks ning vaesed vaesemaks? Kelle käes on kapital ja oskused, see suudab iga investeeritud dollari või euro kasumiga tagasi teenida ning sellega oma jõukust kasvatada. See, kes oma kapitali teiste hallata annab, see peab osa teenitust ära andma haldajale ning lisaks ei tekita ta endale ka oskusi seda kapitali kasulikumalt teenima panna.