Pangandusel on ees väga huvitavad ajad – konservatiivsed kinnised pangad ei pruugi tulevikus ellu jääda ning pankade pensionifondide poliitikasse ma väga ei usu, leidis Postimehe stuudios krüptoraha ekspert Asse Sauga.
PÄEVAINTERVJUU Krüptoraha ekspert: olen kaotanud usu eurosse, dollarisse ja tänasesse pangandusse (12)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kasutaja seisukohast on krüptorahal mugavuse eelis . Bitcoiniga maksmine käib kõikjal ühtmoodi – kohvi ostes, kaupmehe juures, netist tellides,» selgitas Sauga.
Sauga hinnangul on pangandusrahaga eriti keeruline just sõbrale raha saatmine ning eelis on siinkohal ka Transferwise’i ees: «Transferwise lahendab väga hästi vaid ühte probleemi ehk rahvusvahelisi makseid, mida pangandus pole siiani suutnud efektiivselt teha. Krüptoraha puhul on kõik sellised maksed ühe kontoga seotud.»
Krüptoraha maailmavaateline alternatiiv seisneb kasutaja andmete kogumata jätmises. Kui pangad ja muud lahendused koguvad inimese kohta taustainfot, siis krüptoraha puhul on kõik seosed hajutatud ning puuduvad vahemehed ja kontrollorganid.
Bitcoin ei ole füüsiline valuuta, vaid krüpteeritud fail. «Igasugune kaup võib lõpuks raha olla. Bitcoini väärtus tekib avalikel turgudel kaubeldes – täpselt nagu iga valuutaga,» märkis Sauga. Valuuta hind kujuneb ostu- ja müügipäringute vahekorra tulemusena.
Põhjus, miks Sauga suure osa oma varadest krüptorahas hoiab, on tema hinnangul tavalisele valuutale peagi koitev lõpp: «Ma olen kaotanud usu pangandusraha jätkusuutlikkusse – eurosse, dollarisse ja kõigisse teistesse pangandusega seotud rahadesse.»
Krüptorahaga ümberkäimine nõuab siiski teatavaid oskusi. Tuleb osata oma virtuaalsete rahakottide vahel orienteeruda ning teadvustada riske.
Valuuta liigutamine virtuaalmaailmas ilma vahendajata on automaatselt soodne keskkond ka rahapesuks. «Oleks naiivne arvata, et see nii pole. Ent sularaha on selleks otstarbeks kindlasti mugavam, sest krüptorahade liigutamine jätab alati jälje maha. Iga tehing ja muudatus on jälgitav avalikus andmebaasis. See pole küll isikustatud jälg, aga fakt on, et jälg jääb, mida on võimalik teatud rakenduste ja algoritmidega tuvastada.»
Ekspert usub, et uus ja jätkusuutlikum süsteem krüptoraha näol asendab ajapikku panganduse järjest jõulisemalt. Krüptorahaga on võimalik ka investeerida, osakuid osta ja oksjonitel kaubelda.
Bitcoini süsteem on piiratud 21 miljoni ühikuga. Paigas on ajaühik, kui palju uusi Bitcoine mingil perioodil võrku juurde tuleb. Seetõttu on Bitcoin deflatsiooniline valuuta, mille väärtus ajas kasvab.
«See tähendab, et mõistlikum on seda raha hoida, kui asju osta,» tõdes Sauga.
«Pangandusmaailm on väga suur ning sellest ümber kolimine krüptoraha maailma võtab veel päris palju aega. Ümber peab harjuma sellega, et kasutajal endal on kontroll oma rahade üle ning pankade sissetöötatud ärimudelitest ei ole tegelikult kasutajal lihtne loobuda.»
«Pangandusel on väga huvitavad ajad ees – konservatiivsed kinnised pangad ei pruugi tulevikus ellu jääda. Ellu jäävad need, kes suudavad kiiresti kohaneda ja oma ärimudelid ümber ehitada,» lisas ta.
Pankade suunal leviv kriitika pensifondidest suure kasu lõikamise kohta võib olla lisatõuge nende populaarsuse vähenemisel. «Pankade pensionifondide poliitikasse ma väga ei usu. Meile müüakse fonde, millele saab alles 40-50 aasta pärast ligi. Selle aja jooksul jõuab maailm end mitu korda pahupidi pöörata.»
Vaata videost, mida soovitab Sauga krüptoraha kasutamisega alustades silmas pidada.