...siis esimene asi, mis meenub, on hool. See väljendub toetuses ja selle mõistmises, mida teen ja teha püüan. Ema oli alati minu poolel, ka kõige jaburamate projektide puhul. Isegi siis, kui ta päris täpselt aru ei saanud, mida ja miks ma teen, hoidis ta mulle pöialt, et kõik hästi läheks. Vanaemaga oli meil aga alati teatav distants – me ei saanud omavahel lähedasteks. Ta ei olnud halb inimene, lihtsalt eemalehoidev. Mitte range, aga orienteeritud teistsugustele asjadele: pigem välistele saavutustele ja märgatavusele.
Emadepäeva tähistame emaga koos. Kuna olen juba piisavalt vana, et omaette elada, siis on meil perekondlikud lõunad või õhtusöögid. Viin külakostiks midagi – nii on traditsiooniks.