Eestis läheb igal aastal tööõnnetuste tõttu kaduma 118 000 tööpäeva ning viimase viie aasta jooksul on tööõnnetuse tõttu surma saanud 121 inimest. Kasvab ka juhtumite arv, kus töötaja sureb töökohal äkitselt terviserikke tagajärjel, mis ei kvalifitseeru töösurmaks.
PÄEVAINTERVJUU 118 000 kaotatud tööpäeva – tööõnnetused Eestis ei vähene (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõige rohkem surmaga lõppenud tööõnnetusi on olnud ehituses ja transpordis,» sõnas tööinpektsiooni peadirektor Maret Maripuu Postimehe stuudios. Ta lisas, et siiski ei piirdu õnnetused vaid kindlate sektoritega ning neid juhtub igal pool.
Enamasti on õnnetuste põhjuseks puudulik väljaõpe ja järelvalve, kuidas keerulisi või ohtlikke seadmeid kasutada. «Ma usun, et tööandja näeb piisavalt vaeva, et töötajaid õpetada, kuna need masinad on enamasti kallid. Tööandja ei suhtu ükskõikselt, töövõtete selgeks õppimine on ka täiskasvanud inimeste enda vastutus,» leidis Qvalitas arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld.
Kolme olulisema rikkumisena tõi Maripuu eelmise aasta näitel välja tööandjate poolt tehtava riskianalüüsi, töötajate juhendamise ja väljaõppe ning tervisekontrolli puudumise.
Kõige rohkem tööõnnetusi ei juhtu siiski ohtlike masinatega, vaid hoopis libisedes või kukkudes samal tasapinnal. «Näiteks on jäetud mõni juhe vedelema või pestakse põrandat vale vahendiga, mistõttu muutub see tõeliseks liuväljaks,» osutas Maripuu, «need võivad lõppeda tõsise ja traagilise tagajärjega, inimene võib olla töölt eemal kuni neli kuud.»
Eraldi riskirühm on FIE-d iseenda tööandjad, kes peavad enda töötervishoiu eest ise vastutama. «Ei saa öelda, et oleks vähe neid, kes ise meie juurde tulevad, aga võiks olla rohkem,» tõdes Põld. FIE võib arstikeskusesse pöörduda omal käel ning töötervise hindamine maksab talle keskmiselt 45-50 eurot. Sama hinda maksab ettevõtja iga töötaja terviseanalüüsi eest. Perearstile määratud pearaha sisse selline terviseanalüüs ei mahu.
«Vahel tuleb tööarsti juures välja ka see, et inimene ei tohiks oma tööd üldse teha. Näiteks epilepsiahaige ei tohi kõrgustes töötada,» märkis Maripuu.
Noorte inimeste peamised probleemid on nutiseadmetest tulenevad liigesehaigused, mida nimetatakse kokkuleppeliselt nutikaelaks ja nutisõrmedeks. Võrreldes varasemate põlvkondadega on tunduvalt halvem ka noorte kuulmine.
2014. aastal kaotas Eesti ligi miljon töötundi, kuna töötaja oli tööõnnetuse tõttu haiguslehel.
Eelmisel aastal registreeriti Eestis 4774 tööõnnetust, millest 3800 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 958 juhul raske kehavigastuse ning 16 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. Tööinspektsiooni viimaste aastate järelevalve näitab, et Eesti ettevõtetes on kõige sagedamini probleeme töötajate väljaõppe ja juhendamisega, töötervishoiu ja tööohutusega tegelevate töötajate valimise ja määramisega ning tervisekontrolli korraldusega.
Samuti on murettekitav, et kasvutrendi näitab juhtumite arv, kus töötaja sureb töökohal äkitselt terviserikke tagajärjel, mis ei kvalifitseeru töösurmadeks.
Tööinspektsiooni statistika näitab, et ameti poolt kontrollitud ettevõttetest 45 protsendil oli tervisekontrolliga kõik korras ja 55 protsendil kontrollitud ettevõtetest oli see korraldatud puudulikult või polnud seda üldse. Tervisekontrolli alased rikkumised on aastatega kasvanud: 2011 aastal oli 554, 2015 aastal juba 914 rikkumist.