Ärevuse ja viha põhjused
Suur hulk ameeriklasi elab kauem, kuid nad on ärevad, sest neil ei ole õnnestunud kõrvale panna piisavalt raha, et vanaduses mugavalt elada. Mõned inimesed maksavad tervisekindlustuse eest varem välditud kõrget tasu, sest Obama valitsuse poolt kehtestatud mandaadid nõuavad nii.
Eksisteerib ka ebavõrdsuse probleem, mis põhjustab suurt viha. Probleem ise ei seisne aga nii väga ebavõrdsuses (mis olles hullem, pole midagi väga uut) kui võimaluste vähenemises. Ameerika unelm taganeb klassiteadvuse ees, mis on põhjalik muudatus riigis, mis loodi ideaalil, et igaüks saab raske tööga oma elu paremaks muuta.
Ärevuse ja viha põhjused küündivad aga majanduslikust reaalsusest ja muredest kõrgemale. Kuritegevuse ja terrorismihirmu tõttu on laienenud ka füüsiline ebakindlus ja mitmes kogukonnas muretsetakse selle pärast, kuhu kultuur ja ühiskond suundumas on.
Kaasaegne meedia kipub olukorda samuti hullemaks tegema. Käes on ajastu, mis on «orienteeritud kitsale sihtrühmale», mitte ringhäälingule. Inimesed häälestavad oma seadmed aina enam neile kanalitele ja veebisaitidele, mis nende vaateid ja ideoloogiaid toetavad ja tugevdavad.
Rahustavat on vähe. Riigis valitsev meeleolu ületab valimiskampaaniate piirid ning saab olema uuele presidendile ja kongressile suureks väljakutseks. Demokraatide ja vabariiklaste omavahelised ja sisemised jaotused muudavad valitsemiseks vajalike kompromisside ja koalitsioonide loomise sisuliselt võimatuks.
Rohkem rõhku sisepoliitikale
Mured pensionipõlve ja tervishoiuteenuste kulukuse pärast muudavad seadusandluse reformimise palju keerulisemaks, isegi kui nende laienemine viib riikliku võla rekordtasemele. Töökohtade kaotamises süüdistatakse vabakaubandust, hoolimata, et see on olnud uute töökohtade ja parema tarbijaeelistuse allikaks ning on tugevdanud Ameerika positsiooni kogu maailmas. Immigratsioon, mis on olnud riigi kauaaegne pärisosa ja väärtuslike annete allikas, on nüüd nii paljude vastuolude keskmeks, et reformide väljavaated on tumedad.
