Kadri Hansalu: ega tulevik taeva jää

Kadri Hansalu Foto: Liis Treimann

Viimased kuud on Eestis taksoturu näitel näidanud, kuidas uued ärimudelid suudavad meie ettevõtlusmaastikku raputada. Osa poliitikute soov viia Taxify- ja Uberi-laadsete jagamismajanduse edulugude tegevus seadusega kooskõlla tõi Toompeale ühel päeval suisa kaks protestiaktsiooni – poolt ja vastu. Küsimus on aga, mille vastu siis ikkagi ollakse. Kas tuleviku saabumise vastu?

Maailm on muutunud kogu aeg ja teeb seda praegu üha kiiremas tempos. Kui noorte ja andekate inimeste peas sünnivad uued ärid, mis on ebaseaduslikud lihtsalt sellepärast, et seadust uuendati viimati siis, kui seda mudelit polnud veel olemas, siis tuleb seadust muuta. Keegi ei keela ju taksojuhtidel oma tööd jätkata. Aeg on lihtsalt edasi läinud ja tekkinud on uut tüüpi konkurendid. Miks ei protestinud taksojuhid Tallinna linna tasuta ühistranspordi kehtestamise vastu? Ma usun, et ka see muudatus röövis neilt ohtralt kliente.

Teisalt tuleb muidugi iga seaduseuuendus hoolikalt läbi mõelda ja täiesti uue äri reguleerimine on keeruline. Aga siin ei saa olla küsimus kas, vaid pigem ikka ainult kuidas. Lõppkokkuvõttes peab ruumi jääma ka mõningasele eksimisele: kui selgub, et uus süsteem ja seadused ei tööta, siis saab neid alati uuesti korrigeerida. Vaevalt on väga palju täiesti uusi valdkondi, mille reguleerimisel saab esimese korraga täiusliku tulemuse.

Veidi keerulisem, kuid kokkuvõttes ikkagi sama on olukord virtuaalvaluuta bitcoin’iga. Eesti kohus on otsustanud, et sellega kauplemine on Eestis ebaseaduslik, ning hollandi ärimehelt nõutakse tagantjärele tuhandeid eurosid lihtsalt sellepärast, et ta tegeles valdkonnas, mida ei olnud veel jõutud reguleerida. Kui finantsasjatundjad leiavad, et bitcoin on rahapesu ohu allikas, tuleks selle kasutamise reeglid läbi arutada, kirja panna ja kõigile teatavaks teha, aga ei saa tagantjärele karistada inimesi arendamast ideid, millel on nende hinnangul tulevikku. Ettevõtluses tuleviku nägemises ja esimesena ree peale hüppamises ju suure edu võti tavaliselt peitubki.

Kui Taavi Kotka võitis aga 2014. aasta juunis Arenguidee konkursi e-residentsuse plaaniga, siis võeti juba 21. oktoobril 2014 riigikogus ühehäälselt vastu selle andmist võimaldav eelnõu. Ka selle idee puhul on praeguseks välja toodud hulga ohte ja võimalusi, tehtud uuendusi ja muudatusi, aga esimene edasiminemiseks vajalik seadusemuudatus viidi sisse ülehelikiirusel. Miks mitte teha sama äriettevõtetele kasulike uuendustega, mis toovad ju samuti lõpuks tõenäoliselt riigile küllalt palju tagasi.

Seega loodan ma tõsiselt, et Eesti poliitikutel jätkub piisavalt sirget selga, et teha kõigile osalistele selgeks, et küsimus ei ole selles, kas uusi majandusharusid seadustada, vaid ainult selles, kuidas täpselt seda teha. Kui me suudame sellega ka maailmas silma jääda kui innovaatiline ja kiiresti reageeriv riik, siis on see ainult boonus. Tegelikkuses me ei seisaks tulevikul lihtsalt risti tee peal ees.