/nginx/o/2009/03/23/152572t1h53d4.jpg)
Vabariigi president Lennart Meri andis omatahtsi kolmapäeval suursaadiku auastme Peeter Reštšinskile eirates sellega välisteenistuse seadust.
Postimees 1996. aastal: president Lennart Meri eiras seadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisministeerium teatas eile ametlikult, et Peeter Reštšinskile diplomaatilise auastme osas on aset leidnud kahetsusväärne eksitus. Välisteenistuse seadus sätestab, et ettepaneku diplomaatilise auastme andmiseks teeb presidendile vabariigi valitsus.
Sellekohase taotluse esitab valitsusele välisminister välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni otsuse alusel.
«Välisministeeriumi atesteerimiskomisjon pole aga antud juhul ettepanekut teinud, mistõttu küsimust pole käsitletud ka vabariigi valitsuses. Järelikult ei saanud president ajakirjanduses avaldatud otsust teha,» seisab ametlikus teates.
Presidendi kantselei üllitas eile hilisõhtul teate, mille kohaselt palus president teatada, et 24. aprilli otsus diplomaatilise auastme andmise kohta oli vormistatud kiirustades, kuna aluseks oli välisministri, peaministri ja presidendi nõupidamistel saavutatud kokkulepe, mitte valitsuse kirjalik esildis. «Korrektne juriidiline lahendus töötatakse välja seaduses ettenähtud instantside koostöös,» seisab avalduses.
Välisministeerium korrigeerib viimastel päevadel Eesti ajakirjanduses levitatud informatsiooni, nagu võiks saada Peeter Reštšinskist suursaadik Varssavis.
«Kuni president pole alla kirjutanud vastavale otsusele, on igasugune konkreetsete nimedega spekuleerimine kohatu ja vastutustundetu,» seisab avalduses.