/nginx/o/2016/04/26/5307269t1ha38b.jpg)
Euroopa Komisjoni värskelt avaldatud raporti järgi on Eesti kohtusüsteemi üks Euroopa Liidu tõhusaimaid. Ülevaade nimega EU Justice Scoreboard 2016, mis analüüsib Euroopa Liidu riikide kohtute tööd, näitab Eesti kohtusüsteemi efektiivsust võrreldes teiste riikidega, kuid jätab käsitlemata fakti, et oluline osa lahenditest kõrgema kohtuastme poolt muudetakse või tühistatakse. Sellega võime tõdeda trendi, et kohtutee Eestis on muutunud küll kiiremaks, kuid mitte alati lühemaks.
Ehkki Eesti on kohtusse laekuvate avalduste arvu poolest Euroopas esirinnas, on siinsed kohtud nende lahendamises ühed kiiremad, näitab raport. Eestis kulub kohtuasja lahendamisele ühes astmes keskmiselt alla 200 päeva. Veel tõhusam on raporti järgi vaid Taani kohtusüsteem, kuhu laekuvate avalduste arv on suurem kui meil, kuid juhtumite lahendamisele kuluv aeg ainukesena lühem kui Eestil.
Seejuures suudavad siinsed kohtud lahendada igal aastal samas suurusjärgus juhtumeid, kui neile juurde tekib. See annab lootust, et lahendamata kohtuasjade jääk ei kasva ning kohtutel õnnestub hoida Euroopas silma paistvat menetluskiirust ka edaspidi.
Eesti kohtusüsteemi head tulemused on seda märkimisväärsemad, et meie kohtute rahastatus on üks Euroopa väiksemaid. Ühe elaniku kohta eraldatakse vähem raha vaid Rumeenia ja Küprose kohtutele. Võib arvata, et osaliselt just seetõttu on Eestis elanike kohta vähem kohtunikke kui Euroopa Liidus keskmiselt. See, et keskmisest väiksema kohtunike arvu juures menetluskiirusega Euroopa tipus püsitakse, annab vaieldamatult tunnistust siinsete kohtunike tublidusest.
Raportit lugedes on kindlasti hea meel tõdeda, et avaliku arvamuse hinnangul asetsevad Eesti kohtud oma sõltumatuse poolest Euroopas pingerea esimeses pooles. See näitab avalikkuse üldist usaldust kohtusüsteemi vastu.
Nõustuda tuleb raportis märgituga, et efektiivne kohtusüsteem etendab hea investeerimis- ja ettevõtluskeskkonna loomisel suurt rolli. Õigusemõistmise tõhusus heidutab pahatahtlikku äripraktikat ning soodustab tervet majanduskliimat.
Paraku ei kajasta Euroopa Komisjoni värske raport andmeid, milline osa edasi kaevatud kohtulahenditest eri riikides kõrgema kohtuastme poolt muudetakse või tühistatakse. Mõne aasta tagune statistika näitab, et Eestis edasi kaevatud esimese astme kohtu otsustest muudetakse või tühistatakse peaaegu iga teine. Mis praktikas tähendab, et esimese astme lahend saabub enamasti küll suhteliselt kiiresti, kuid õige lahendi saamiseni võib teatud juhtudel kuluda siiski mõnevõrra kauem aega, sest see läheb edasikaebamisele ja suure tõenäosusega ka muutmisele. Eesti kohtutel on seega kindlasti võimalik veel eesmärke ja sihte seada, et asjad jõuaks õige lahendini juba esimeses kohtuastmes. Näeme, et kohtutee võiks muutuda 2/3 võrra lühemaks.