Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Guy Verhofstadt: Ungari ja Poola ohustavad praegu euroopalikke demokraatlike norme (26)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Guy Verhofstadt
Guy Verhofstadt Foto: SCANPIX

Kahe maailmasõja varemetest tulid Euroopa riigid kokku, et algatada maailma suurimaks ühenduse ja koostöö eksperimendiks saav jagatud suveräänsus. Hoolimata oma märkimisväärsetest saavutustest aastakümnete jooksul, seisab Euroopa projekt nüüd silmitsi lagunemisohuga, kirjutab Belgia endine peaminister ja Euroopa Parlamendi Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu (ALDE) fraktsiooni president Guy Verhofstadt.

Lahendamata finantsikriis, pagulaskriis, halvenev turvakeskkond ja seisma jäänud integratsioon on loonud kogu Euroopas toksilise ja ebastabiilse poliitilise keskkonna, kus lõkendavad populism ja natsionalism. Olukorrast kõige selgema pildi annab ehk Euroopa Liidu õigusriigi põhimõtete õhukeseks kulumine.

Eriti kaks liikmesriiki – Ungari ja Poola – ohustavad praegu raskesti kätte võidetud euroopalikke demokraatlikke norme, õõnestades sedasi Euroopa integratsiooni alustalasid.

Ungaris on liberaaldemokraatlikud väärtused sattunud peaminister Viktor Orbáni valitsuse rünnaku alla. Alates tema naasmisest peaministri ametikohale 2010. aastal, on Orbán suunanud Ungari autoritaarsele natsionalistlikule rajale ning kasutanud ära pagulaskriisi, et tugevdada «nurkaaetu hoiakut», mis aitab tal rahva toetust hoida.

Viktor Orbán. Foto: Scanpix
Viktor Orbán. Foto: Scanpix Foto: DANIEL ROLAND/AFP

Protsessi käigus on eiratud põhiõigusi, piiratud meedia vabadust, demoniseeritud pagulasi ning Orbán teeb kõik, mis ta võimuses, et Euroopa Liitu nõrgestada. ELi institutsioonide katsed veenda Orbáni kurssi muutma, on ainult julgustanud teda veelgi enam demokraatlikke norme  rikkuma.

Demokraatia kriis Poolas

Samal ajal on demokraatia kriis esile kerkinud ka Poolas, alates eelmisest oktoobrist, kui euroskeptiline ja immigratsioonivastane Õiguse ja Õigluse partei (PiS) tagas endale parlamendis enamuse, lubades rakendada populistlikku majanduspoliitikat ja «tõsta Poola esikohale». Valimistest saati on PiS korraldanud sarja rünnakuid hoopis Poola põhiseadusele endale.

Poola Konstitutsioonikohtu reformimisele suunatud seadusandluse on hukka mõistnud nii kohus ise kui Euroopa demokraatia valvekoer Veneetsia Komisjon. Valitsus on efektiivselt välistanud kohtu võimaluse hinnata uute seaduste põhiseadusele vastavust. See nõrgestab olulist demokraatliku õigusriigi tugisammast ning on seetõttu väga problemaatiline nii Poolale kui Euroopale.

Ungari ja Poola juhivad paremäärmusluses, mis on kanda kinnitanud üle kogu Euroopa ja mille poole püüdlevad erakonnad, kes tahavad ära kasutada poliitilist vaakumit, mille on loonud Euroopa Liidu võimetus käsitleda finants- ja pagulaskriise. Kuidas aga kaalukaussi teise poole kasuks kallutada?

Demokraatlikes riikides on oluline, et demokraatia vaenlaste vastu võideldaks demokraatlike vahenditega. On oluline, et muu maailm veenaks Poola ja Ungari inimesi, et globaalses maailmas pakub natsionalism vaid võltsi turvatunnet ja majanduslikku tähtsusetust. Mõlemad riigid Euroopa südames on ELi liikmestaatusest igati tohutut kasu saanud ning nad ei tohiks heita kõrvale võimalust veelgi edasi areneda.

Ungarlased ja poolakad keeldusid 1989. aastal rahvusvahelisest isolatsioonist. Pärast raudse eesriide langemist said mõlemast riigist vankumatud NATO liitlased, isegi enne Euroopa Liiduga liitumist. Geo- ja julgeolekupoliitilised argumendid on ülekaalukalt Euroopa ühtsuse poolt ning Ungari ja Poolata ei saa ühtset Euroopat olla.

Poolakad avaldamas meelt valitsuse vastu. Foto: Scanpix
Poolakad avaldamas meelt valitsuse vastu. Foto: Scanpix Foto: Pacific Press/Pacific Press/Sipa USA

Euroopa Liit ja NATO

Kuid me kõik, eriti Ungari ja Poola rahvad, peavad meeles pidama, et NATO, just nagu Euroopa Liit, loodi demokraatia, isikuvabaduse ja õigusriigi põhimõtetele. Valitsus, mis neid põhimõtteid eirab, riskib liidu sidususe ja solidaarsusega. Seetõttu on oluline, et USA ja teised NATO liitlased võtaksid sõna ning rõhutaksid, et demokraatlik kontroll ja tasakaalustatus püsiks. NATO riigipeade jaoks oleks kujuteldamatu viia juunis Poolas läbi oma juhtide tippkohtumine, kui jätkub riigi põhiseaduskriis, kus valitsus eirab õigusriigi põhimõtteid ja tunnustatud rahvusvahelise institutsiooni arvamust.

Ungarlased ja poolakad vajavad meeldetuletust, et Venemaa president Vladimir Putin püüab aktiivselt Euroopa Liitu ja NATOt lõhestada ning nõrgendada. Kui Euroopa seisab vastamisi agressiooniga Kremlist, on oluline, et Poola ja Ungari järgiksid nende liitude fundamentaalseid väärtusi ja põhimõtteid.

Vajalik on ka, et EL ise looks ulatuslikuma mehhanismi liidusiseseks õigusriigi põhimõtete kindlustamiseks. ELil on mehhanismid majanduspoliitika reguleerimiseks, keskkonna kaitsmiseks ja ühisturu jaoks, kuid Euroopa on alati olnud rohkem kui lihtsalt majandusprojekt – liitu ühendavad ka väärtused, millest ei tohiks ühelgi liikmesriigil lubada tagajärgedeta lahti öelda.

Valitsusi luuakse ja need lagunevad, poliitikud tulevad ja lähevad, kuid demokraatlikke institutsioone peaks säästma poliitilisest sekkumisest. Kurb reaalsus on see, et kui nad täna Euroopa Liidu liikmeks kandideeriksid, ei võetaks ei Poolat ega Ungarit vastu. Nende riikide rahvad peaksid tõsiselt kaaluma selle väite tähendust. Nende praegused juhid väidavad end kaitsvat riiklikke huve, kuid kas on ikka nende riikide huvides olla USA, NATO ja ülejäänud Euroopa poolt kõrvale jäetud?

Copyright: Project Syndicate, 2016.

www.project-syndicate.org

Tagasi üles