Tarmo Pikner: kaigastega IT-revolutsiooni vastu võitlemas

Tarmo Pikner Foto: Erakogu

Elame neljanda tööstusrevolutsiooni aegadel, nutiajastul, kus kogu meie elu koondub andmepilvedesse ning veebiplatvormidele. Hommikul, kui avad oma silmad ja seejärel sõiduauto ukse, oled paukselt veebis ja sinust on saanud osa elektroonilisest jagamismajandusest, kirjutab arvamusportaali kolumnist Tarmo Pikner.

Puunuppudest arvelauaga nutiseadme vastu ei saa

Kes meist ei mäletaks kooliõpikutest pärit naljakaid pilte, kuidas raevunud rahvamassid peksavad kaigastega kangastelgesid ja aurumasinaid puruks. Jah – see oli hiliskeskajal tööstusrevolutsiooni algusaegadel. Tulivihased käsitöölised jäid arengule jalgu, põllutöö sai otsa, lambad aeti tarastatud põldudele ja maarahvas kolis ära linna. Algas Euroopa tarastamine (mitte segi ajada praeguse tarastamisega!).

Tähelepanelikumad on kindlasti märganud, et juba pikemat aega käib arvutipõhine revolutsioon – puunuppudega arvelauad on vahetunud nanoprotsessorite vastu. Lühidalt öeldes – rullub veebipõhine IT-majanduse õitseng. Kogu meie elu koondub andmepilvedesse ning veebiplatvormidele.

Tegemist on neljanda tööstusrevolutsiooniga, nagu meie digivolinik Andrus Ansip väljendus, kuulutades välja Euroopa pilvandmetöötluse ajastu. Jagamismajandust arvatavasti veel ülikoolides ei õpetata, kuid oleme kõik üheskoos jõudnud eluülikooli esimesele kursusele, kus elu ise on meile uutmoodi majanduse õpetajaks. Ei jää üle muud, kui rakendada katse-eksituse meetodit. Selles meil ometi kogemusi on – alustasime juba 25 aastat tagasi.

Kaikamehed läksid Toompeale valesid mehi peksma

Paraku pole mitte kõik inimesed nutiajastu pilvedesse kolimise revolutsiooni ära tundnud ning selle õitsengule on paratamatult jalgu jäänud vananenud majandusmudelid. Ürginimlik reaktsioon tundmatutele muutustele on – kaikad kätte ja võitlusse. Kuid kas materdatakse õigeid inimesi ja õige asja eest – see on küsimus.

Klassikalise turumajanduse esindajad, taksojuhid, nii brutaalsed muidugi ei olnud, et kaikaid Toompeale miitingule kaasa oleksid võtnud. Kaasa võeti igati korrektne turumajanduslik loogika kapitalistliku konkurentsi olemusest. Teispool barrikaadi olid kohad sisse võtnud Uberi ja Taxify mehed, kes olid tulnud mõttele, et garaažis roostetav isiklik sõiduauto võiks tuua leiba lauale. Samas, arusaadavalt lõikab see taksojuhtide leivaviilud õhemaks.

Ehk siis, veebiplatvormil toimiv sõidujagamisteenus on juba turul ja riigikogu saalis käib kibekiire teooria ja praktika kokkuviimise protsess ehk nagu seaduseelnõus kirjas – digitaalsete infoühiskonnateenuste reguleerimine. Seaduseelnõu üks autoreid, Kalle Palling, on löönud palli taksojuhtide väravasse ja nemad tulid nüüd omakorda Toompeale penaltit lööma. Kuidas vedamisteenuse pall edasi veereb, näitab lähiaeg. Igal juhul uue majandusmudeli legaliseerimine kulgeb sünnitusvaludega, kusjuures ka taksoklassikutele lubatakse mingit moodi leevendust.

Cherchez la femme (otsi naist!) ütlevad prantslased, kui kusagil järjekordne jama on juhtunud. Meie olukorras võiks igal sellisel juhul hüüatada – otsi Savisaart! Kuid tegelik olukord on veelgi keerulisem. Värskendame mälu. Kas mäletate, kuhu läks aasta algul tööle kunagine kapo juht Jüri Pihl – Tallinna Linnavalitsusse (pooleks aastaks töövõtulepinguga). Ja mida ta sinna tegema läks – taksonduses korda majja lööma.

No nii, siin see maetud koer ongi! Näib, et korra majjalöömine käib täistuuridel. Niisiis, tuhanderattaline taksojuhtide armee oleks pidanud ummistama hoopiski linnavalitsuse esise Vabaduse väljaku või piirama sisse hoopiski Hundisilma talu.

Uue ajastu elektrooniline kokkuleppemajandus

Elektrooniline kokkuleppevedu on uutmoodi jagamismajanduse haru, mis ootamatult asunud turusuhteid ümber korraldama. Maksuamet on märganud, et veoteenus pole sugugi ainus jagamismajanduse valdkond – eluaseme (korterite, majade) jagamine külalistele (magamismajandus) on üsna levinud ettevõtmine. Ja üsna hiljuti olime tunnistajateks, kui noored eesti poisid käivitasid TransferWise’iga uutmoodi valuutavahetuse, jättes vana kooli pangahärrad pika ninaga.

Nii või teisiti, ennustan, et üha sagedamini hakkame kohtuma senitundmatute majandusnähtustega. Aga seda ju olekski vaja – läbi uuenduste turgutada meie väheefektiivset ja odavtööjõulist majandussektorit. Äkki lähebki elu paremaks!? Värvikamaks kindlasti.

---

Tarmo Pikner on töötanud 18 aastat Saare maavalitsuses arendusjuhi ja välissuhete juhina ning samuti ELi programmisekretariaadis. Ta on endine Lümanda vallavanem ja kuulunud rahvusvaheliste organisatsioonide Eurohouse, B7 ja CPMRi juhatusse. Pikneri sulest on ilmunud raamat «Eesti orhideed».