«Langus vaktsineerimises on Eestis väike ning hõlmatus on üldiselt väga hea,» sõnas Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Lutsar Postimehe stuudios, «küll on probleem see, et vaktsineerimise vastased on väga häälekad.»
PÄEVAINTERVJUU 7000 vaktsineerimata last - uus põlvkond pole näinud difteeriat, lastehalvatust ega leetreid (15)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erinevad vaktsiinid eeldavad toimimiseks erinevat hõlmatust – näiteks leetrite ja tuulerõugete vaktsiin on efektiivne siis, kui vaktsineeritud on 95 protsenti rahvastikust. Mõne vaktsiini puhul piisab, kui see on tehtud 80 protsendile elanikest.
«Peame arvestama, et vaktsineerimata lapsi on Eestis kokku suurusjägus 7000,» märkis riigikogu liige ja lapsevanem Liina Kersna. «7000 last käib mööda Eestit ringi, kes ei ole vaktsineeritud ning nad on eelkõige Tallinna ja Harjumaa piirkonnas.»
«Vaktsineerimata laste vanemad peavad arvestama, et ükskõik, kuhu nad oma lapsed viivad – olgu see lastehoid või kellegi sünnipäev – nad peavad teiste lapsevanematega seda infot jagama,» jätkas Kersna, «sest potentsiaalselt ohustavad nad ka teisi lapsi.»
Vaktsineerimise vastaste põhjendusi Lutsar pädevateks ei pea: «Kust tuleb see mõte, et arstid tahavadki kellelegi halba? Me oleme pikalt õppinud ja loeme selle kohta kogu aeg juurde. Samas pole me kunagi väitnud, et vaktsiinidel pole kõrvalmõjusid, aga me peame kaaluma kasu ja kahju suhet.»
«Ringlevad teooriad, millel pole mingit alust ja neid on võimatu ümber lükata,» jätkas professor, kes usub, et osade inimeste otsuseid on need asunud reaalselt mõjutama. Enamasti on need noored inimesed, kes on alternatiivmeedia kanalitest eksitavate teooriate kohta lugenud.
«Inimkonnal puudub ajalooline mälu. Nüüdne põlvkond ei ole näinud difteeriat, lastehalvatust, raskeid leetreid, teetanust, läkaköha,» lisas Lutsar, «kujutatakse ette, et need on kerged haigused, mille põdemisel tekib immuunsus. Aga see pole nii, selle hinnaks võib olla iga viienda haigust põdeva lapse surm.»
Kersna tõi välja, et perearstid võiksid vaktsineerimisel selle toimemehhanisme ja vajalikkust rohkem selgitada, kuna praegu võib inimestele jääda mulje, et vaktsiine tehakse justkui muuseas.
Kui üldiselt on Eestis vaktsiinidega hõlmatus hea, siis puukentsefaliidi ja gripi vaktsiin tuleb inimestel ise maksta. «Mis puutub eelkõige grippi, peaksime riigina kaaluma riskirühmadele ja vanemaealistele tasuta vaktsiini pakkumist. On välja arvutatud, et see on riigile oluliselt odavam,» sõnas Kersna, kes tõi välja, et näiteks ühe intensiivravi koha hinnaga võiks vaktsineeritud saada terve riskirühma.
«Kui vaktsineerimise vastased väidavad tihtipeale seda, et see on ravimitootjate lobi, siis mõtleme sellele, et kui vaktsiine poleks – kui palju oleks siis tootjatel võimalik teenida selle pealt ja ravimeid müüa? See oleks lõputu turg,» lisas Kersna.
24. - 30. aprillini toimub Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) Euroopa immuniseerimise nädal, mille eesmärk on tuua fookusesse vaktsineerimise teema tervikuna ning arutleda probleemide ja võimaluste üle.