Rahvapank sai juhi rahva seast

Birgitte Bonnesen Foto: Andrus Peegel

Eile valis Swedbank panga uueks presidendiks ja tegevjuhiks Birgitte Bonneseni, kes on juhtinud kolm aastat panga Balti operatsioone.

Nagu Eestiski on Swedbank oma kodumaal Rootsis rahvapank. Rootsis pole küll turuosa nii suur nagu Eestis, aga kuvand on sarnane: mitte-elitaarne igamehepank. Pole ka ime, sest tema juured on sügaval kohalikes hoiupankades, mille ühinemise tulemusel panga eelkäija Sparbanken sündis. Rahvapangaks olemist näitab kas või juhtide tasustamine: Nordea ja SEB juhid saavad palju heldemat palka.

Kuid rahvapankki võib unistada kõrgest lennust, suureks korporatiivpangaks saamisest, nagu rivaal SEB. 2008. aastal tõigi toonane nõukogu esimees Carl Eric Stålberg panka juhtima Michael Wolfi, kel kogemus töötamisest SEBs, Skandias ja Intrum Justitias. Järgmisel aastal toodi sisse teinegi võõrleegionär, finantsjuht Göran Bronner, samuti endine SEB-mees.

Järgmine, 2009. aasta oli aga see aasta, mil Swedbank pidi Baltimaades küpseva kahjumi pärast Rootsi riigilt abi paluma. Ei mingit kõrget lendu, tuli hakata tegevust tõhustama, tulu maksimeerima. Mitte ainult Baltimaades vaid ka koduturul Rootsis pandi kinni suur hulk kontoreid, teenused läksid digitaalseks, teenustasud tõusid.

Aktsionärid olid algul muidugi vaimustuses, aga hiljem enam mitte nii väga: Wolfi juhtimisel tehtud muudatustega kasvas küll efektiivsus ja rahateenimisvõime, kahanes aga klientide rahulolu. Rahulolematud kliendid võivad hakata jalgadega hääletama ning klientideta pole panga tõhusast majandamisest mingit kasu.

Võimalus Wolfi lahtikangutamiseks koitis läinud aasta lõpus, kui selgus, et Bronner koos teise panga tippjuhi Magnus Gagner-Geeberiga oli pangatöö kõrvalt üles ehitanud jumeka kinnisvaraäri. Nüüdseks on pangast lahkunud (või lahkumas, sest paberi järgi on Bronner ametis veel paar kuud) kõik kolm meest ning aktsionäride survel veel nõukogu esimehe kohalt lahti kangutatud Anders Sundström.

Eile valis nõukogu uueks panga presidendiks Birgitte Bonneseni. Ei mingit võõrleegionäri SEBst enam, uus president sirgus panga enda seest. Sedavõrd suur organisatsioon peabki olema võimeline ise juhte kasvatama.

Bonnesen on Swedbankis töötanud 30 aastat ja avaldanud muljet nii aastatel 2011–2014 Balti panganduse juhina kui ka seejärel panga Rootsi operatsioonide pealikuna. Endised ja praegused kolleegid kiidavad tema töövõimet, süvenemist, asjatundlikkust. Parim võimalik kandidaat, loogiline valik ja kõige sobilikum inimene rahvapanka juhtima, öeldakse. Tema valimisega oleks nagu aasta 2008 tagasi tulnud.

Swedbanki soovi puhas leht pöörata ja taas rahvale meeldima hakata on näha sellestki, et esimest korda nimetatakse panga presidenti palgates ära tema töötasu – 13 miljonit Rootsi krooni ehk umbes 1,4 miljonit eurot aastas. Ilma igasuguste boonuste ja lisadeta.

Tõsi, ka Wolf sai sama suurt tasu, ja boonused on Rootsi keskpank nagunii ära keelanud, aga ikkagi on töötasu suuruse (või pigem väiksuse, sest nagu öeldud, saavad SEB ja Nordea juhid enam) pressiteatesse panemine signaal sellest, et elitistlikud püüdlused on selleks korraks maetud: rahvapangal on uus rahvalik president kes juhib panka näoga rahva poole ja rahakott avali. Eks aeg näitab, kuidas see tal õnnestub, eeldused on igatahes head.