«Mul on veerandsada aastat kogemust, kuidas kasutada toidulisandeid ning tean, mis neist annab efekti ja mis mitte,» ütles Ott Kiivikas Postimehe stuudios, kes on 17-kordne absoluutne Eesti meister kulturismis ning 11 aastat oma elust olnud dieedil.
LAUPÄEVAINTERVJUU Ott Kiivikas: 95 protsendil inimestest on toitumine totaalselt paigast ära (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui ma 24 aastat tagasi oma esimesed toidulisandid muretsesin, erines see pilt kardinaalselt sellest, mis täna pakutakse,» sõnas Kiivikas, kes on enda harimiseks tutvunud ka valdkonna teaduskirjandusega.
Toitumiskavade range jälgimine on kulturistile juba harjumuspärane osa elust: «Mida piiratum on võistluseelne dieet, seda kaugemale inimene hiljem oma vormi mõttes läheb. Olen nii kaua selle sees olnud ning õppinud tegema nii, et minu jaoks ausalt öeldes pole enam vahet, kas on võistlushooaeg või mitte. Ka võistlushooaja keskel söön sarnaselt nagu söön hooaja väliselt.»
Võti ei seisne Kiivikase sõnul mitte enda piiramises, vaid oskuses ka kõik söödu efektiivselt ära kulutada. Trennivabu päevi tal praktiliselt ei ole.
Toidulisandite valik spordiklubides ja toidupoodides on praegu kirevam kui kunagi varem ning Kiivikase sõnul tuleb neisse suhtuda kui tavatoitu, mis on serveeritud kontsentreeritud kujul.
Kuigi spordibioloog Kristjan Porti hinnangul pole kolm korda nädalas treenival harrastajal toidulisandeid vaja, näeb Kiivikas nendes siiski head võimalust oma toitumist paremini jälgida.
«Kindlasti ei saa öelda, et Kristjan Port valetaks või liialdaks. Aga kui me võtame tavalise Eesti inimese, kes kolm korda nädalas treenib ja vaatame tema toitumist, siis 95 protsendil inimestel on toitumine totaalselt paigast ära.»
«Kõige alus on toitumise korrastamine. Tänapäeva elutempo dikteerib meile suhteliselt palju. Viis korda päevas söömiseks pole inimestel aega ning selline lisand võimaldab väga lihtsalt asendada kas või ühe vahepala,» sõnas ta ning tõi välja, et batoone on sellistes tingimustes väga lihtne kaasas kanda ja säilitada.
Magusaisu ei kao inimestel siiski kuhugi ning toiduainetööstus on selle mõistlikuks rahuldamiseks tänaseks palju edusamme astunud. «Katta ära inimese magusaisu nii, et sellest lisakaalu ei tule, teeb dieedil olemise mitu korda lihtsamaks.»
Vaata videost, kuidas erinevaid valgukokteile, -batoone, -pannkoogijahu ja -smuutisid valmistada ning millal neid parima tulemuse saavutamiseks tarbida tuleks.