Kadri Moks: inimese evolutsioon näitab sugupoolte sarnasemaks ja nende rollide ühtlasemaks muutumist

Kadri Moks Foto: Kadri Moks

Viimasel ajal on hakatud võõraviha, meeste ja naiste ebavõrdsust, magusaisu jpm põhjendama evolutsiooniga. Paraku jäetakse seejuures märkimata kõige olulisem: evolutsioon seisneb muutumises, kirjutab ökoloog Kadri Moks Õpetajate Lehes.

Evolutsioon näitab elusorganismide võimet muutuda vastavalt oludele ja vajadustele. Evolutsiooniga saab põhjendada, miks mingi tunnus on tekkinud, kuid evolutsiooniga ei saa selgitada, miks see tunnus on väärt tulevikus säilitamist.

Näiteks meeste dominantne käitumine võis tekkida selleks, et saavutada kiviaja ühiskonnas liidripositsioon ja saada partnereid. Tänapäeva monogaamiale suunatud ühiskonnas eelistavad aga naised oma lapsi kasvatada keskmisest madalama testosteroonitasemega ja vähem agressiivsete isadega.

See on üks evolutsiooni miinuseid, et meie tänased tunnused on tekkinud eilsete olude jaoks. Tänapäeva oludesse nad vahel sobivad ja vahel mitte. Tänased võitjad on need, kes suudavad oma eilsetesse oludesse sobinud tunnustest üle olla.

Sugude ja rollide evolutsioon

Teadlaste hinnangul tekkis suguline paljunemine umbes miljard aastat tagasi, et tõsta paljunemise kvaliteeti. Kuigi mittesuguline paljunemine võimaldab saada järglasi kiiremini, rohkem ja anda enda geene edasi efektiivsemalt, võimaldab kahe isendi vaheline paljunemine vältida paljude geenimutatsioonide edasikandumist ja suurendab järglaste geneetilist mitmekesisust ja üldist kvaliteeti. See näitab looduse soosingut kohanemisvõime, kvaliteedi ja mitmekesisuse kasuks.

Soorollide erinevus on seejuures sugulisest paljunemisest osaliselt eraldiseisev teema, kuna hermafrodiitsus – elu jooksul nii isase kui ka emase rolli täitmine – on looduses paljudel liikidel tavaline. Samuti esineb looduses nähtusintersex (ingl), kus isend erineb liigi mõlemast soost oma kromosoomide, suguhormoonide, genitaalide või muude tunnuste poolest. Olen isiklikult püüdnud liblikaid, kelle üks tiib vastab isase ja teine emase välimusele. Samuti saab aeg-ajalt uudistest lugeda, kuidas komisjonil on raske otsustada, kas mõni sportlane peaks oma kromosoomide ja väliste tunnuste järgi võistlema meeste või naiste kategoorias.

Eristunud sugudega selgroogsete liikide isased on sageli kirevamalt värvunud, neil on suuremad lakad, nad on ise suuremad või erinevad mingite muude tunnuste poolest emastest. Juhin siinjuures tähelepanu tõsiasjale, et need tunnused on tekkinud sugulise valiku käigus, et pälvida emaste tähelepanu ja saada endale parem partner. Näiteks on vähe kasu suurest lakast, kui vastassugu eelistab hoopis väikeseid kõrvu. Tasub meeles pidada, et meeste tunnuste areng on samuti naiste juhitud ja tänasel päeval on edukamad need mehed, kes suudavad muutustega kaasa minna, hoolimata oma eilse päeva jaoks tekkinud tunnustest. Nii võtavadki tänased maailma edukaimad meesjuhid aja maha, et olla isapuhkusel, ja peavad avalikku debatti naiste võrdsemate võimaluste nimel.

Kõigi hominiidide seas on olemas sugude suuruste vahe, nii ka inimestel. See on suurim liikidel, kus isased peavad emasloomade haaremit, näiteks gorilladel. Lisaks dominantse isaslooma suuremale paaritumisedule tagab see toidukonkurentsi vältimise sugupoolte vahel. Erineva kehasuurusega isenditel on lihtsam erinevatele toiduobjektidele spetsialiseeruda ja see võimaldab rahumeelsema sugupoolte kooselu toidupuuduse korral.

Rollid muutuvad sarnasemaks

Tööriistade, tehnika ja ühiskonna arenguga on toidupuudus inimühiskonnas järjest vähenenud ja seoses sellega ka sugupoolte suurused ja rollid toidu otsimisel muutunud sarnasemaks. Siin on oma roll sugulisel valikul: naised on alati eelistanud vähem agressiivseid mehi ning ühiskonna arenedes suureneb naiste võimalus endale ise partner valida. Oma osa mängib ka looduslik valik: toidupuuduse vähenedes kaob ära sugupoolte suuruste asjatu erinevus.

Niisiis, põhjendada meeste agressiivsuse ja suuruse erinevust naistest evolutsiooniga on korrektne – tõepoolest, kiviajal võis mehel olla kasulik olla suur ja kuri. Samal ajal näitab inimese evolutsioon sugupoolte sarnasemaks muutumist ning mõlema sugupoole rollide ühtlasemaks muutumist. Tänapäeval erineb mehe ja naise pikkus keskmiselt 1,08 korda ja mõlema sugupoole korral eelistatakse ühiskonnas pikki ja heas vormis inimesi.

Samas on naiste vaagnaluu aegade jooksul üha laienenud, et sünnitada järjest suurema ajuga lapsi. Evolutsiooniline surve rohkem arenenud aju poole on olnud nii tugev, et tänapäeva naiste vaagnaluu on nii lai, et veel suurema laiuse korral oleks juba raske kahel jalal püsti kõndida. See näitab, et looduses on juba ammu eelis mitte füüsiliselt, vaid vaimselt tugevamal.

Erinevused sugupoolte ajutöös on kahtlemata olemas. Arvatakse, et soolistest erinevustest tulenevalt on poisid oma arengus veidi aeglasemad, täiskasvanud naistel on paremad keelelised võimed ja suhtlusoskus ning meestel parem ruumitaju. Kuid on jõutud järelduseni, et kuigi on olemas soolised erinevused ajus, on aju funktsioon väga paindlik ning elu jooksul muutuv ja kohanev. Tüdrukud saavad poistega võrdsed ruumilised oskused, kui nad mängivad ruumitaju arendavaid mänge, näiteks pallimänge, ning mehed õpivad naistega võrdselt suhtlema ja emotsioone ära tundma, kui nad seda endas arendavad. Meie olulisim tööriist, nii inimkonna enda kui ka looduse arvates, on meie aju. Erinevused mehe ja naise aju töös on väikesed ning kaovad hoopis, kui anda selleks võimalus. Samuti ei näita need kellegi üleolekut või ülaltpoolt ette määratud vankumatut rolli ühiskonnas.

Kuigi naised on paremad lapse­ootuses ja mehed spermatogeneesis, on ühiskonna toimimiseks oluline, et lisaks laste saamisele saaks töö tehtud võimalikult hästi, inimesed oleksid terved, esineks vähe konflikte ja toimuks progress. Töid, mis eeldavad suurt füüsilist jõudu, jääb tehnika arenguga üha vähemaks. Tänapäeval on eelis inimestel, kes on paremad sotsiaalsete sidemete loomisel (traditsiooniliselt naiselik tunnus) ja samaaegselt ambitsioonikad (traditsiooniliselt mehelik).

Mõnes mõttes on tänapäeva ühiskonnas mehed ja naised jätkuvalt ‘toidukonkurendid’. Võitlus käib rahale ja võimule. Mehed on kindlustanud oma positsiooni parematel töökohtadel ja kõrgematel ühiskonnapositsioonidel ja paljud soovivad seda säilitada. Kui varem meeste domineeritud alale sisenevad naised, hakkavad palgad seal tervikuna langema. Samal ajal rollid siiski ühtlustuvad ja kaugenetakse varasemast mudelist, kus naised keskendusid tasuta tööle kodus ja mehed tasustatud tööle kogukonnas. Mina näen selles evolutsiooni.

Kui sugupooled soovivad elada sõbralikult koos, on võimalusi kaks: ühe sugupoole dominantsus ja rollide selge eraldumine või üha suurenev rollide ühtlustumine. Ühe sugupoole dominantsusest oleme eemaldumas juba sadu põlvkondi ja oleks nii looduse kui ühiskonna arengu mõttes vastuvoolu ujumine rääkida selgelt eralduvatest soorollidest ja nende kasust väljaspool otseselt paljunemiseks vajalikke tunnuseid.

Soorollid ja iive

Lohutuseks neile, kes kardavad, et sellised muutused kahjustavad ühiskonna lasterikkust: madala iibe tagamaaks peetakse tänapäeval just ebaproportsionaalselt suurt naistele langevat koormat seoses lastega. Nimelt on ühiskonnateadlased leidnud tugeva seose selle vahel, kui võrdselt on ühiskonnas sugude vahel jaotatud lastega seotud vastutus ja töökoorem ning kui palju sünnib lapsi – kui lastega seotud koorem on jaotunud võrdsemalt, sünnib lapsi rohkem. Seda põhjusel, et kui vanasti lapsed lihtsalt sündisid perre, siis tänapäeval lapsi planeeritakse. Mida ebavõrdsem koorem laste saamine on, seda vähem soovivad paarid tervikuna lapsi planeerida. Usun, et sarnasem rollide jaotus sugupoolte vahel oleks esimene samm demograafilisest kriisist pääsemiseks.

Laste saamine ei seisne enam ammu viljastamises, sünnitamises ja lapse teatud vanuseni elus hoidmises. Tänapäeval on edukam lapsevanem see, kes saab lapsi pigem vähem ja hoolitseb nende eest rohkem ning tagab oma lastele head tulevikuväljavaated mitte ainult majanduslikult, vaid ka sotsiaalselt.

Jah, vanemad peavad looma teatud raamistiku ja piirid, mille sees on lapsel hea kasvada ja saada aru, mida talt ­oodatakse. Minu meelest peaks sinna kuuluma, et iga laps peab olema heatahtlik, aus ja uudishimulik. Maailm ei kaotaks midagi, kui soorollidele tüüpilised siniroosad värvid asendada lastele omase uudishimulikkusega. Poiste ja tüdrukute erinevuse rõhutamise asemele tuleks neilt kõigilt võrdselt oodata ausust ning heatahtlikkust ümbritseva suhtes.

Kui lapsele ei tekitata väiksena probleemi sellest, kas ta mängib auto või beebinukuga, siis on selle lapse elus vähem probleeme. See ei tähenda kokkukukkuvat perekonda ega sugulise paljunemise kadumist. Areng ei tähenda erinevuste kasvu sugude või ühiskonnagruppide vahel, vaid mitmekesistumist gruppide ja rollide sees. Just mitmekesisus on see, kust saab alguse liigina püsima jäämine homses päevas.

Pöördudes tagasi loo alguse juurde. Suguline paljunemine ja sugudega seotud erinevused tekkisid evolutsioonis, et ennetada geneetiliste vigade edasikandumist ja tõsta järgmise põlvkonna kvaliteeti, mitte selle pärast, et nii oli varem kombeks. Inimühiskond on, tahame me seda või mitte, üks isepärane looduse osa. Alati arenev ning muutustega kaasaminev.