Henrik Roonemaa

FOTO: Rajaleidja

Ühel päeval pidin jälle ootama oma koduse Telliskivi raudteeülesõidu taga. Minust veeres aeglaselt, väärika kolina saatel mööda hiigelpikk kütuserong ning iga viimase kui vaguni peale oli suurelt kirjutatud: «Russkii mir».

Mida nad mõtlesid? Et Kopli venelased, kes ka Telliskivi tänaval õhtul lastega Rimisse pääsemist ootavad, vaatavad seda rongi ja tunnevad end osana mingist maailma muutvast liikumisest? Uue maailmakorra beetatestijatena? Nagu nende idufirmade kasutajad, kes on põneva idee peale uuele kodulehele läinud ning sinna oma e-postiaadressi jätnud, et järjekordne Changetheworldify nendega ühendust võtaks, kui teenus kasutamiseks valmis?

Millalgi avastasid idufirma «Russkii mir» juhid, et läänes on palju inimesi, kes tühise raha nimel on nõus ka nende beetatestijaks hakkama ja andma kodulehele isegi fotoga tunnistuse, milline vahva uus teenus on see «Russkii mir». Edward Snowden, Gérard Depardieu, Steven Seagal, Sepp Blatter... kes teab, võib-olla saab mõne tsitaadi isegi Donald Trumpilt. See turundusvõimalus on eeskujulikult ära kasutatud.

Samuti on hästi ära kasutatud avalikus ruumis toimuvad tähelepanu kaaperdamised. Meiegi Transferwise teenis sellistega Londonis palju tähelepanu. Süüria kampaanias kogu maailma tähelepanu endale tõmbamine kulges väga edukalt, väga väheste vahenditega. Samuti toovad palju klikke madallennud üle poolakate koptereid transportivate Ameerika sõjalaevade ja muu säärane. Just nii üks startup peabki tegutsema. Nutikalt, kiirelt ja odavalt suurte vastu, relvaks meedia tähelepanu.

Ka regulaarsed uudiskirjakampaaniad, blogid, sotsiaalmeediakajastus ning sisuturundus on hästi tehtud. Jah, «Russkii mir» on eeskujulik idufirma.

Me näeme iga päev, kuidas suured ja vanad murenevad idufirmade ees tükkideks. Eesti taksojuhid tulid Toompeale «piraatide» ehk Uberi, Taxify ja teiste vastu meelt avaldama, aga see on suures plaanis täiesti tulutu tegevus. Kaua magasite, hästi magasite, aga nüüd on hilja. Teie Krimm on läinud ja keegi isegi ei teinud meediale avaldusi stiilis «me oleme tõsiselt mures».

Uber ja Youtube näitasid, et kui idufirma tahab maailma muuta, peab ta arvestama, et keegi ei muuda tema viisaka palumise peale vanu reegleid. Youtube pani kõigepealt piraatsisu üles ja hiljem vaatas, kuidas autoritega ära leppida ning sellest miljardiäri välja tõmmata. Uber pani kõigepealt autod sõitma ja nüüd on neil koht maksuametite ja ministrite kabinettides, et «tekkinud probleemi» arutada. «Russkii mir» pani Süürias kõigepealt pommid lendama ja ka nemad olid korraga kõrgetes kabinettides teretulnud.

Aga kas idufirma «Russkii mir» oleks praegu hea investeering?

Tegevjuhtkonda peetakse vähemalt headeks taktikuteks, kui mitte strateegideks, ning motivatsioon on neil hea: läbikukkumise hinnaks võib olla nende endi elu. Ambitsioon on ka korralik, kui mitte ülemaailmne jõudude tasakaalu muutus, siis vähemasti pooles maailmas küll.

«Russkii miri» äriplaanis on aga praegu kaks nõrka kohta. Esiteks, kuna ettevõte põletab raha suure hooga, on vaja hiljemalt pooleteist aasta pärast sinna korralikult juurde investeerida. Ei ole kindel, kas investorid on valmis seda tegema, sest kuigi tegevjuhtkond on firmat korralikult turundanud, on reaalsed tulemused praegu kesisevõitu.

Teine murekoht on kasutajad. Olemasolevad umbes 140 miljonit kasutajat on tänu heale turundusele lühikeseks ajaks väga rahul, aga nõuavad ka järjest enam tootest rohkem praktilist kasu ning ambitsiooni tootestamisel ja eksportimisel on tegevjuhtkond jäänud hätta.

Nii ongi, ilma suure hulga fännidest kasutajateta ei suuda idufirma maailmas midagi korda saata. Sellepärast me teemegi Uberi ja Taxify pärast seadust ringi, et inimesed on üsna üksmeelselt väljendanud oma suurt rahulolu uut tüüpi teenustega. Ja sellepärast räägime me siin veel eesti keelt ja reisime soovi korral lennukiga Berliini, et idufirma «Russkii mir» pole suutnud oma toodet maailmale maha müüa. Olukord maailmas pole veel lihtsalt nii hull, et «Russkii miri» pakett neile olemasolevast parem tunduks.