Täna kell 11 kohtusid «Postimehe väitlusklubi» otse-eetris riigikogulased Siim Kiisler (IRL) ja Peeter Ernits (Keskerakond), kellest esimene on valdade sundliitmises jaataval seisukohal ja viimane eitaval.
Ernits Postimehe väitlusklubis: valdade sundliitmine on vägistamine (11)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siim Kiisler märkis, et omavalitsused on üks osa avalikust sektorist ja neile on antud konkreetne ülesanne: korraldada kohalikku elu. Selleks, et neid ülesandeid täita, peab neil olema võimekus. Eri riikide ekspertide hinnangute põhjal on kokku lepitud, et kõige parem iseloomustaja, kas omavalitsus saab oma ülesannetega hakkama või mitte. «Praegu on leitud, et mõistlik oleks, kui omavalitsuse suurus oleks vähemalt 5000 elanikku.»
«Et ühinemisi vabatahtlikult tehtaks, on pakutud toetusi. Sellest hoolimata on pooled omavalitsused vähem kui 1800 elanikuga, on neid, kus on vähem inimesi kui mõnes tavalises korteriühistus,» selgitas Kiisler. Ta nentis, et vabatahtlikke ühinemisi küll toimub, kuid mitte piisavas tempos.
Seetõttu peabki tema sõnul parlament sekkuma, kui omavalitsused ei vasta tingimustele. «Me peame ka nende inimeste eest hoolitsema, kes on sellepärast kehvemas seisus, et nende omavalitsus ei ole võimeline talle pandud ülesandeid täitma,» ütles Kiisler.
Kiisler vastas ka avalikkuses kõlanud väitele, et sundliitmine ei vasta põhiseadusele. «Meie põhiseadus nimetab kohalike omavalitsuste piiride muutmist vaid ühes paragrahvis: ei tohi muuta ilma omavalitsuse arvamust ära kuulamata. Kui ära kuulata, siis saab muuta,» lausus Kiisler.
Valdade sundliitmise vastu olev oponent Peeter Ernits (Keskerakond) nimetas oma avakõnes omavalitsuste sundliitmist veel käteväänamiseks ja vägistamiseks. Tema sõnul on «püss seinal olnud 1995. aastast, nüüd on see maha võetud ja hakkab paugutamine peale.» Ernitsa hinnangul toimub see aga vaid hirmu ja äraostmise põhimõttel. «Praegu vabatahtliku liitumise puhul mõtlevad volikogud, kuidas hakkama saavad. Vallavanemad, kes jäävad tööta, mõtlevad, kuidas saada aasta palga, volikogud, kuidas saada riigilt toetus kätte,» kirjeldas ta.
Ernitsa sõnul on öeldud, et see, kas sundliitmine põhiseadusele vastab või mitte, selgub alles pärast seda, kui valitsus tuleb jaanipäeva ajal rakendusaktidega välja ja selgub, kui palju pannakse omavalitsustele kohustusi ja kui palju antakse nende täitmiseks raha. «Minu meelest on seda valest otsast alustatud, olete tulnud põrsast kotis pakkuma.»
Kiisler küsis seepeale Ernitsalt, kas täna ei ole seadustes kirjas, millised kohustused valdadel on. Ernits vastas, et on küll, aga kohustusi on rohkem kui selleks antakse raha ning ülesandeid pannakse muudkui juurde.
Kiisler märkis veel, et tihtipeale kasutatakse liitmise vastu olles argumenti, et osa omavalitsusi on tugevad ja neil pole teiste abi vaja. «See on tõsi, aga me oleme kõik Eesti riigi kodanikud, meie ülesanne on muretseda, et kõik oleksid võrdses olukorras. Kes on väiksemad ega saa ise hakkama, tuleb liita nendega, kes on tugevamad,» selgitas Kiisler.
Tema sõnul ei saa suhtuda nii, et kui näiteks Haapsalul läheb hästi, aga naabervaldadel halvasti, siis on kõik korras. Eesti peab vaatama, et kogu Läänemaal läheb hästi. «Kui otsustatakse jonnida ühel või teisel põhjusel, on sekkumine asjakohane,» leidis ta.
Ernits jäi oma seisukohale, et valitsus on reformi alustanud valest otsast: «Võetud on aluseks üks kriteerium, inimeste arv 5000, ja jättes mõned erandid öeldakse, et kui seda ei rakendata, hakkab vägistamine.»
Samas ei tea tema arvates vabatahtlikult läbirääkimisi pidavad omavalitsused, mis neid võib ees oodata. «Näiteks kui vallad on läbirääkimised lõpetanud ja saavutanud vähem kui 5000 hinge, ütleb valitsu, et nüüd keevitame teile otsa veel ühe vaese. See muudab läbirääkimised mõttetuks!» leidis Ernits.
Ernits arvas, et kiiruga läbiviidava reformi põhiseaduslikkus selgub hiljem. «Paljud vallavanemad on öelnud, et kui on vaja kohtukulude katmiseks, siis mina olen käsi. Võib juhtuda, et Eesti kaart on auklik kui Šveitsi juust – on mõned tühjad augud, kes ei ole liitunud. Siis kiiruga pannakse omavalitsusi kokku, et auke ei oleks. Kui rahvas ei ole nõus ja referendumil ütlevad ei, on valitsus lõhkise küna ees,» rääkis Ernits. Tema hinnangul on täna küsimusi rohkem kui vastuseid.
Kiisler märkis oma lõppsõnas, et sundliitmine on teatud juhtudel põhjendatud, sest riik peab hoolitsema, et kohalik elu oleks igal pool korraldatud. «Loomulikult tuleb reforme läbi viia nii, et see oleks võimalikult vabatahtlik, et inimesed ise teeksid otsused. Kui aga mingil põhjusel jonnitakse, siis peame nõustuma, et omavalitsus pole mingi asi iseenesest, mingi püha lehm, vaid loodud selleks, et inimesi aidata. See on loodud inimeste jaoks, mitte vastupidi. Seepärast peab ta oma ülesanded täitma ja olema mõistliku suurusega, efektiivne ja inimest aitama nii, et sellest oleks reaalselt kasu. Mitte ainult nii, et inimene saab tulla kurtma oma muret, aga aidata teda ei saa.»
Ernits väitis oma lõppsõnas, et see reform, millega valitsus on välja tulnud, on potjomkinlus. «Kohalik identitteet peab säilima ja see eelnõu tuleb prügikasti saata,» jäi Ernits endale kindlaks.
Postimehe videoväitlused
Kümnest osast koosnev saatesari valmib Eesti väitlusseltsi ja Postimehe koostöös ning läheb eetrisse reedeti. Väitlusi juhib Anna Karolin.
Väitlusklubis leiavad kajastamist ühiskonnas enim kõneainet pakkuvad teemad, väitlustes lähevad vastamisi tuntud poliitikud, arvamusliidrid ja eksperdid. Saatesarja eesmärk on väitluskultuuri edendamine ja ühiskonnas oluliste probleemide mõtestamine.