Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Asko Seeba: mobiiliäppide tulevik - tehisintellekt, asjade internet ja kohandatud reaalsus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Asko Seeba | FOTO: Erakogu

Millised on mobiilirakenduste tulevikutrendid maailmas ning milliseid maailmamuutvaid rakendusi meil lähiajal oodata on, kirjutab konkursi «Eesti parim mobiilirakendus 2016» žürii esimees ning Eesti kiiremini kasvava tarkvara- ning tootearendusfirma Mooncascade kaasasutaja Asko Seeba.

Kuidas arendamisest sai kõigi asi?

Olles ise tarkvarainseneriks õppinud ning sel alal juba üle 20 aasta tegutsenud, on olnud põnev jälgida, kuidas eriti just mobiiliarendusmaailm viimase kümnendi jooksul muutunud on. Mobiiltelefonid olid alguses raskesti ligipääsetavad või täiesti suletud süsteemid, millele reeglina programmeerisid rakendusi valdavalt telefonitootjad ise. 2009. aastal, kui Mooncascade mobiilirakenduste arendamisega algust tegi, olid nutitelefonid arenduskeskkonnana juba avatud, kuid siiski veel üpris uus ja arendajate jaoks harjumatu valdkond.

Praegu on aga kõik mobiilitootjad tiheda konkurentsi tõttu sunnitud tegema kõik, mis vähegi nende võimuses, et platvormil rakenduste arendamist võimalikult lihtsaks ning mugavaks teha. Tihe konkurents on omakorda aga tinginud selle, et needsamad mobiilitootjad on ülesannete või probleemide lahendamiseks kohandatud järjest võimsamad vahendid arendajatele lihtsasti ning tasuta kättesaadavaks teinud.

Järjest uuenevate ja võimsamate vahendite kättesaadavus on olnud peamiseks põhjuseks, miks mobiilirakenduste valdkonnas viimaste aastate jooksul nii palju juhtunud on, ning miks see kindlasti veel lähiajal jätkuvalt populaarseks äri- ja tegevusvaldkonnaks jääb. Olles tehnoloogia arenguga jõudnud punkti, kus räägime näiteks asjade internetist, tehisintellektist ja kohandatud reaalsusest (augmented reality), võib kindel olla, et mobiilirakendusi on vaja nende tehnoloogiliste läbimurrete igapäevaellu rakendamise protsessis.

Esimene internetti ühendatud Coca-Cola automaat

Asjade internet, pigem tuntud kui IoT (The Internet of Things) ei ole tegelikult midagi uut. Esimene n-ö «asi» – Coca-Cola automaat Carnegie-Melloni ülikoolis Ameerikas – ühendati internetiga juba aastal 1982, võimaldades arendajatel interneti kaudu masina seisukorda ning joogivarude olemasolu kontrollida.

Kuna mobiiltelefon muutub inimeste jaoks üha olulisemaks vahendiks, et oma elu ning tegemisi korrastada, on selge, et IoT kiire arengu tagajärjel näeme tulevikus üha enam mobiilirakendusi, mis IoT erinevaid võimalusi kasutades personaalseid, aga ka ühiskondlikke ja majanduslikke probleeme lahendama hakkavad.

Pesumasin, mis ise Amazonist pesupulbrit tellib

Kujutades endast «asjade» võrku, mis andurite kaudu enda ja ümbritseva kohta pidevalt teavet annab, suudavad need «asjad» üha enam ja enam kasutajatega, teiste programmidega ning omavahel ise suhelda. Enimlevinud näited selle illustreerimiseks on nn tark külmkapp, mis näiteks piima otsalõppemise korral omanikule sellest teada annab või pesumasin, mis pesupulbri nappuse juhul Amazoni ise tellimuse suudab saata. Mobiilsed rakendused hakkavad targa kodu süsteemide haldamisel tõenäoliselt keskset rolli mängima.

Termin IoT ei markeeri enam pelgalt võimalust interneti kaudu kodutehnika kasutamist reguleerida. Ehk – mitte ainult majad ei või targad olla, vaid ka linnad. Anduritega varustatud isesõitvad autod muudavad võimalikuks korrigeerida liiklusvoogusid vastavalt liiklejate tihedusele teatud kohtades kuni tühjendamisvajadusest aru saavate tarkade prügikastideni välja. Lisaks haldusvõimekuse ja tööefektiivsuse tõstmisele, võimaldavad targad linnad ka jätkusuutliku arengu mõttes palju ära teha.

Tehisintellekt igas telefonis

On tõenäoline, et saame lähiajal näha järsku kasvu kõikvõimalike tehisintellekti rakendamise viisides, mida täna ei oska ettegi näha.

Juba praegu teevad kõik suured internetihiiud palju tööd oma tehisintellektil põhinevate rakenduste arendamisel: Google’i DeepMind, Microsofti Azure, IBM’i Watson ja Apple’i Siri konkureerivad kõik omavahel võidujooksus täiusliku tehisintellekti loomises. Ning kuigi praegu piirdub nende rakenduste funktsionaalsus peamiselt olemasoleva info ning varasema kasutamiskäitumise põhjal suuresti veel automatiseeritud soovituste andmisega, võib prognoosida, et taoliste rakenduste võimekus muutub lähiajal võrreldavaks personaalse assistendi omamisega.

Kõige olulisem selle juures on, et tehisintellekti arendamine suurte korporatsioonide poolt on kaasa toonud selle, et AI ressursid, mis varem olid kättesaadavad piiratud hulga ekspertide jaoks, on nüüd järsku muutumas ligipääsetavaks kõigi tarkvaraarendajate jaoks. Tervishoiu ja logistikaga seotud rakendused, asukohapõhised teenused, pildi-, heli- ja kõnetuvastustarkvara – suurte andmehulkade õige kasutuse korral on kõigis neis valdkondades tohutu potentsiaal hästi tehtud rakendusega asju palju paremini toimivaks muuta.

Seda, millised taolised AI ressursse ära kasutavad rakendused täpselt olema hakkavad, on võimatu ette ennustada. Suuresti on see kujutlusvõime ja n-ö kastist välja mõtlemise küsimus. Üks on aga kindel – uued võimalused, mis suurte andmehulkade ning AI kasutuselevõtt kättesaadavaks on muutunud, pakuvad meeletut potentsiaali. Nüüd on küsimus selles, kas ja kuidas seda potentsiaali ära kasutada osatakse.

Maailm läbi uute prillide

Kolmas valdkond, kus lähiajal tõenäoliselt näeme uusi arenguid ja palju rakendusi, on nn kohandatud reaalsus (augmented reality). Me kõik omame mingit ettekujutust sellest, mis on virtuaalne reaalsus (arvutimängud, Matrix filmid jms). Kohandatud reaalsuse rakenduste all peetakse silmas selliseid rakendusi, kus n-ö tegelikule ümbritsevale füüsilisele reaalsusele lisatakse virtuaalse reaalsuse kiht. Näiteks, kujutage ette turisti äppi telefonis, mille kaamera suunad mingile tänavavaatele kuskil võõras linnas, ning vastav äpp kuvab ekraanil selle kaamera pildi koos lisatud infoga tänaval leiduvate majade, vaatamisväärsuste vms kohta.

Või näiteks, kujutage ette 3D prillidega arvutimängu, kus sind ümbritseva kontori lauad ja toolid asendatakse kosmoselaeva sisustusega! Sa saad käega kõike, mida sa näed, füüsiliselt katsuda, aga visuaal jätab mulje, et see, mida sa katsud, on kosmoselaeva juhtpaneel näiteks, millel õigeid nuppe puudutades juhtuvad erinevad asjad.

Hakata või mitte hakata äpiarendajaks?

Iga uus tehnoloogia saavutab läbimurde hetkel, mil inimesel selle kasutusele võtavad. Täna on järjest enam uute tehnoloogiate kasutuselevõtu katalüsaatoriks mobiiltelefon. Näiteks spordikellad, milledest varem tuli andmete arvutisse saamiseks neid otse arvutiga ühendada tehes selleks spetsiaalseid tülikaid liigutusi, ning olid seni valdavalt pühendunud sportlaste pärusmaa, on nüüd tänu mobiiltelefonidele reaalajas pidevas ühenduses pilveteenustega ning spordikelladest ja aktiivsusmonitoridest on saanud laiatarbe masstoode.

Või natuke «vanem» näide – pildistamine, digitaliseeritud pildialbumid ja ja nende jagamine omandas nüüdsed mõõtmed tänu mobiiltelefonide fotokaamerate võimekuse kasvule.

Mobiiltelefon on tänuväärt seade, kuna ta on inimesega pidevalt kaasas ja on võimeline vahendama komminikatsiooni asjade vahel, mis on inimese vahetus ümbruses. Seetõttu on mobiiliäppide arendusega seotud võimaluste potentsiaal tohutu ning tarkvara arendajana tasub igal juhul selle rongiga kaasa sõita, katsetada, õppida, arendada.


Selle aasta juunis alguses avalikustatakse konkursi «Eesti parim mobiilirakendus 2016» kategooriate võitjad ning üldvõitja. Tutvustades uuenduslikke ja kasulikke mobiilirakendusi ning tunnustades nende loojaid, pakub konkurss laiemale publikule võimalust mobiilirakenduste valdkonnas toimuvaga tutvumiseks.

Tagasi üles