Kaitseväe juhataja Riho Terras ütles Postimehe otsestuudios, et tema usub, et Varssavi tippkohtumisel otsustatakse NATO kohalolekut Baltikumis suurendada, ning toonitas, et mustade stsenaariumite esiletoomine raportites enne selliseid tippkohtumisi on tavaline.
PÄEVAINTERVJUU Riho Terras NATO lisajõudude saatmisest Baltikumi: usun, et see otsus tuleb (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terras rõhutas, et kõik need mustad stsenaariumid, mis viimasel ajal erinevatest mõttekodadest on välja tulnud, on kindlasti adekvaatsed hinnangud, kuid oma olemuselt vähetõenäolised.
«Mina usun, et meil on pigem oluline selle uuringu puhul keskenduda sellele, et mida siis tegema peaks, et selliseid olukordi ära hoida,» lausus kaitseväe juhataja.
Ka rahvusvaheline kaitseuuringute keskus kirjeldas raportis tema sõnul väga palju seda, mida peaksime ise ja koos liitlastega tegema, et mustade stsenaariumite tekkimine poleks võimalik. «Seetõttu on sellised paberid väga kasulikud. Targad inimesed mõtlevad välja, kuidas ära hoida keerulisi olukordi.»
Terrase sõnul ühtivad mõttekoja põhilised postulaadid sellega, millega Eesti riigiametnikud ja kaitseväelased on juba alates 2008. aastal vallandunud Vene-Gruusia sõjast igapäevaselt tegelenud. Eelmine, 2014. aasta suvel toimunud Walesi tippkohtumine tõi tema sõnul ka NATO mõtlemises olulise suunamuutuse.
Balti riikide kaitsevägede juhatajad esitasid aasta tagasi NATO vägede ülemjuhatajale seisukoha, et meie soov on, et igasse Balti riiki tuleks minimaalselt üks pataljoni lahingugrupp. «Mitmerahvuseline kohalolek Balti riikides on oluline,» lisas Terras. Oluline on tema sõnul ka see, et Balti õhuturbe missioon muutuks õhukaitse missiooniks.
«Ma usun, et Varssavi tippkohtumine näitab, et ühiseid otsuseid on võimalik vastu võtta,» ütles Terras. «Eks see on alati otsustamise küsimus. Mina usun, et see otsus tuleb.»
Ta tõi välja, et Eesti on võtnud tõsiselt kõigi teiste liitlaste muresid, meie rahusõdurid on olnud prantslastega Malis, sakslastega Djiboutis, itaallastega Kosovos.
«Meie rahusõdurid igal pool maailmas on täitnud just seda funktsiooni, et kui tuleb see aeg, kui meil abi vaja on, me saame öelda Itaalia, Prantsuse, Saksa kaitseväe juhatajale, et sõbrad, nüüd on aeg,» rääkis Terras.
Mõttekoja raportis soovitatud jõuline kohaolek Läänemerel tähendab Terrase sõnul täiendavaid laevu merel. Läänemerel toimetavatest merevägedest on täna reaalsed mereväelised suurjõud Terrase hinnangul Poola ja Rootsi ning Venemaa.
«Seesama USS Donald Cook (USA sõjalaev – toim), millest viimastel nädalatel on palju räägitud, kannab Tomahawk rakette ja on võimeline suhteliselt suurt sõjalist jõudu projitseerima ükskõik kuhu kohta selles Läänemere piirkonnas. Selliste laevade, ka allveelaevade, liikumine piirkonnas hoiab tasakaalu,» märkis Terras.
Terras arvab, et Venemaad enam rohkem provotseerida ei ole võimalik. Venemaa on suurendanud oma sõjalist jõudu, õppusi ja pidevat sõjalist kohaolekut meie vahetus piirkonnas nii palju, et Terras ei usu, et nad midagi sellest muudaksid, kui siia pataljon juurde tuleb.
Kaitseväe juhataja toonitas, et olulised ei ole siiski ainult liitlased, vaid samuti iseseisvasse kaitsevõimesse investeerimine, et suudaksime end ise kaitsta. Igaüks, kellel on halvad kavatsused, peab aga aru saama, et läheb vastamisi mitte ainult Eesti riigi, vaid samuti NATOga.
Rahvusvaheline kaitseuuringute keskus (RKK) tutvustas teisipäeval parlamendi riigikaitsekomisjoni tellimusel valminud raportit, mis käsitleb NATO ja Venemaa sõjalise seisundi võrdlust Läänemere piirkonnas.
Värskelt avaldatud uurimuse tulemused näitavad selgelt, et täna ei ole NATO valmis Balti riike agressori sissetungi eest kaitsma. Olukorra parandamiseks piisab heidutusmeetmete taseme tõstmisest.