/nginx/o/2016/04/05/5232811t1he164.jpg)
Peaminister võinuks rahaautomaadist esimest eurot võttes austada ka Tallinna keskaegset vaimu – selle asemel et leppida muinsuskaitse teadmata Estonia külge paigaldatud automaadiga, võinuks ta minna raha võtma hoopis Vana-Posti ja Müürivahe tänava nurgale, klubi Hollywoodi ette ja Valli baari kõrvale.
See oleks olnud kultuuripealinna vääriline rongkäik: kõige ees julgestuspolitsei, siis Ansip, Dombrovskis ja ülejäänud üksteist veidi toetades, seejärel fotograafid ja lõpuks linnarahvas sabas, kusagil ka ERRi ülekandebuss tulesid vilgutamas.
Jalgade alla krõksumas pudelikillud, oleks kogu see seltskond jõudnud pangaautomaadini, oodanud seal, kuni eelmine nokastanud seltskond oma kupüürid kätte saab, kindlasti olnuks väärikatel aukandjatel võimatu vältida ka südamlikku vestlust mõne piduliste seltskonnaga. Siis rahalüps automaadist, poseerimine fotograafidele, väike kõne. Vahepeal otsinuks julgestuspolitsei jälle kokku need pidulised, kes protokolli vastaselt on eksinud Valli baari või läbivad juba Hollywoodi turvakontrolli. Ja siis oleks kogu see hulk taas Estoniasse tagasi eskorditud, kaasas ka mõned teel leitud kontvõõrad.
See oleks olnud telepilti väärt. Praegu aga – uksest välja, PIN-kood, naeratus ja tagasi. Nii ei saagi poliitikud tegelikust elust kunagi midagi teada ning rahvas kurdab võõrandumise üle. Igav pealegi.