Nõustun haridusminister Jürgen Ligi 7. aprillil riigikogus hariduse rahastamise teemal peetud arutelul väljendatud seisukohaga, et hariduse rahastamise süsteem Eestis soosib erakoole ja maksumaksja rahast toetatakse keskmisest jõukamat elanikkonna kihti.
Tellijale
Taavi Aas: miks peavad Eestis olema erakoolidel nii suured eelised? (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeerium eraldab õpetamise kulude katteks nn pearaha, kusjuures pearaha summa erakoolis õppiva lapse kohta on võrde munitsipaalkoolis õppivale lapsele eraldatava summaga. Samas munitsipaalkoolide puhul ei tohi koolid võtta lapsevanematelt õppemaksu. Lisaks sellele sundis riik 2010. aastal riigikogus ootamatult tehtud seadusemuudatusega omavalitsusi kinni maksma kõik erakoolide kinnisvara ülalpidamisega seotud kulutused. See omakorda tekitas olukorra, kus ühe erakooli õpilase kohta kulutati haridusministeeriumi andmetel 1,6 korda rohkem maksumaksja raha kui munitsipaalkooli õpilase kohta.