Lauri Läänemets

FOTO: Ann Vaida

Väätsa vallavanem ja SDE juhatuse liige Lauri Läänemets ütleb otse – kui omavalitsused raha juurde ei saa, pole võimalik haldusreformi toetada.

Haldusreformi seadus on kavas kinnitada hiljemalt enne jaanipäeva. Paraku on sealt puudu paljud mõistlikud ja vajalikud asjad. Seetõttu lubage mul jätta kõrvale poliitkorrektsus ning öelda otse: kui omavalitsuste tulubaasi tõstmiseks ei taheta raha leida ega reformile tuumakamat sisu anda, siis hääletan mina Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuses ja volikogus reformi vastu.

Kindlasti ei ole ma ainus, kes nii arvab. Sotsiaaldemokraatidel on nimelt kokkulepe, et nii olulise küsimuse saatus peab olema erakonna volikogu otsustada. Väätsa vallavanemana on mul tulnud istuda kahe, nii Türi kui ka Paide suuna läbirääkimislaua taga ja seestpoolt näha, mida ühinemine tegelikkuses tähendab.

Paide suunal on läbirääkijaid seitse ja seetõttu on ka asjaajamine detailirohkem: koostatakse teenuste, maksumuste ja vajalike investeeringute võrdlustabeleid ning lahatakse vaikselt ees terendavaid probleeme. Türi laua taga on paar läbirääkijat. Siin on võimalik moodustada 11 000 elanikuga ministri unistuste vald, kuid sealgi on näha, et liitumistoetused pakuvad vaid paariks aastaks õnnelikumat elu.

Alasti tõde on, et eelnõusse kirjutatud eesmärke – teenuste kvaliteedi tõusu ja finantsvõimekuse kasvu – pole võimalik saavutada ilma lisavahenditeta. Tuleb mõista, et kõik rahalised vahendid tulevad ühest potist. Mõned linna- või vallavalitsuse ametnikud küll koondatakse, aga teenuste taseme ühtlustamiseks on ikkagi vaja tööle võtta rohkem inimesi.

Kui saab teoks Paide suuna ühinemisplaan, siis tuleb näiteks kõigisse koolidesse palgata praegu seal puuduvad logopeedid ja sotsiaalpedagoogid. Mitme omavalitsuse ühinemise korral peab toetussummad ühtlustama ülespoole. Nii need kulud kasvavadki, mis ühtpidi võimaldab pakkuda inimestele paremaid teenuseid, kuid teisalt haukab see päris olulise tüki investeeringurahast.

Haldusreform peab ka pikemas plaanis arvestama nii elanike linnadesse koondumise kui ka rahvastiku vananemisega. Kui esimest on veel püütud arvesse võtta, siis viimasest ja selle mõju leevendamisest pole üldse juttu.

Kuna noorte ja nooremate perede ränne suurematesse linnadesse jätkub ja vananemine võtab tööturult märkimisväärse osa töötajatest, muutub lähitulevikus oluliselt pensionäride ning tööealiste inimeste vahekord. Võimalikule tulevasele Türi vallale tähendab see kümne aasta pärast umbes poole miljoni euro ulatuses vähem maksulaekumisi.

Kui lisada siia kehtiv hariduse rahastamissüsteem, mis vähendab tulevast Paide linna koolidele antavat riiklikku toetust aastas 500 000 euro võrra, on ees ootamas tõsine mure. Tõsi, seaduse vastuvõtmisel praegune süsteem külmutatakse kaheksaks aastaks, kuid mis saab edasi?

Regionaalpoliitika eeldab mitte ühe vitsaga löömist, vaid erandite ja erandolukordadega arvestamist. Sotsiaaldemokraadid on sõnastanud piirid, millistel juhtudel saame kavandatavat reformi toetada.

Me ei eita kuidagi reformi vajalikkust – paljude omavalitsuste kriitilised näitajad lausa nõuavad seda. Aga iga hinna eest, õigemini ilma igasuguse hinnata, reformi läbi suruda ei tohi. Leiame, et omavalitsuste tasandusfondi tuleb tõsta 20 miljoni euro võrra ning suunata see raha maapiirkondadele. Samuti on vaja suurendada teede korrashoiu rahastamist, suunata CO2 kvoodimüügi raha omavalitsustele kuuluvate hoonete energiatõhususe saavutamiseks ning kasvatada omavalitsustele laekuva tulumaksu osa.

Lisaks tuleb kokku leppida kohaliku demokraatia ja osalusvõimaluste reeglites ning panna paika maakonna tasandi koostöö põhimõtted.

Teisisõnu tuleb igal järgneval haldusreformi aastal suunata maapiirkondadele ligikaudu 50 miljonit eurot lisaraha. Leian, et see on hädavajalik samm olukorras, kus senini ei ole taastatud masu ajal kärbitud tulumaksulaekumise eraldist ning kriisis põllumajandussektori toetamine on olnud tagasihoidlik.

Kohaliku arengu toetusraha on hea tahte korral võimalik leida, eriti kui meenutada, kuidas Estonian Airi putitamiseks leidis valitsus üleöö 40 miljonit eurot ja seda vahetult pärast priiskavat Soome hokikoondise sponsoreerimist.

Valdade ühendamise korral lisanduvad ka uued ülesanded ja suurenevad rahva ootused, millega peaks loomuldasa käima kaasas eelarvekasv. Sellele lisarahale peab andma eesmärgi. Elanikkonna vananemisest tulenevaid probleeme aitab leevendada see, kui märkimisväärselt pikenevad tervena elatud aastad. Ja eeldatavasti peame tulevikus töötama vähemalt 70. eluaastani, mis eeldab inimestelt mitmekülgsemaid oskusi. Ühelgi vallajuhil ei tohiks olla midagi selle vastu, kui osa omavalitsuste tulubaasi kasvust suunatakse haridusse ja ka täiskasvanute täiendõppeks kohaliku kooli juures.

Palju on räägitud sellestki, et omavalitsuste roll ettevõtluse toetamisel peab suurenema. Ka siin on asjad lõpuni läbi mõtlemata. Omavalitsusjuhid on kogenud, et praegusest rohkem ei ole võimalik iga ettevõtja tuleku pärast rabeleda. Ettevõtjate endi jaoks on järjest kriitilisemaks küsimuseks muutunud oskustega tööjõu puudus. Maapiirkondadele mõjuks positiivselt, kui töötukassa koolitaks mitte ainult töötuid, vaid ka tööl käivaid inimesi. Uute lilleseadjate järele karjuvat vajadust ei ole, küll tuleks parandada maal ja väikelinnades elavate inimeste IT-alaseid teadmisi. 

Valdade piire nihutav reform ei aita saavutada ühtegi püstitatud eesmärki, kui seadus ei arvesta regioonipõhiste erisuste ega elanikkonna vananemisest tuleneva maksumaksjate arvu vähenemisega. Julgelt öeldes on probleem rahas, mida hakkab igal juhul vähemaks jääma. Raha eest peetakse üleval aga koole, korraldatakse transporti, parandatakse teid ja osutatakse teisi teenuseid, mille kvaliteedi tõstmist taotleb kogu reformipakett.