Indrek Kuus.

FOTO: Erik Prozes

Aeg-ajalt kerkib üles teemasid, mille kohta öeldakse, et see on ühiskondliku diskussiooni koht – teema pole parajasti aktuaalne ja sellega tegelemine on ennatlik, kuid ometigi asutakse mõnuga vaidlema. Õnneks paljudele kohe meeldib ajaviiteks arutleda, nad ei pea seda sugugi aja raiskamiseks ning mõttevahetusi nimetatakse nüüd kaasamiseks, kirjutab arvamusportaali kolumnist Indrek Kuus.

Hiljaaegu kerkis jälle üles probleemina näiv olukord, kus võiks keelata kaasreisijatel sõidukis alkoholi tarbimise, sest see võib juhi tähelepanu hajutada ja tekitada tahtmise ise üks lõuatäis võtta. Keelamise-karmistamise ministrid Hanno Pevkur ja Urmas Reinsalu ilmutasid siiski tervet mõistust ning leidsid, et säherdusi piiranguid pole tarvis, kuigi möönsid poliitkorrektselt, et joomine on paha-paha.

Liiklusõpetajad on ammuilma öelnud, et autojuhtimise saab selgeks igaüks, kuid mitte kõikidest ei saa paraku häid autojuhte. Mõni on liiga närviline või hoopiski flegmaatiline, koordinatsiooni ja reaktsioonikiirust pole ka inimestele võrdselt antud.

Mina väidan, et kes on roolis, see on boss ja kui kaasreisijad tahavad autos juua, suitsetada, süüa, tagaistmel ameleda, siis otsustab tema, kas seda lubada või mitte. Ning kui keegi kaasreisijatest sõna ei kuula, siis tuleb auto kinni pidada ja end maksma panna. Kui vaja, siis allumatu kasvõi autost välja tõsta. Kui juht ei suuda tähelepanu teel ja kaasreisijaid ohjes hoida, siis andke andeks – ta on lihtsalt jobu.

Pole midagi meeldivamat ilusa ilma ja hõreda liiklusega maanteest, ja kaaslasest, kes kõrvalistmel lõbusaid lugusid räägib.

Pole midagi meeldivamat ilusa ilma ja hõreda liiklusega maanteest, ja kaaslasest, kes kõrvalistmel lõbusaid lugusid räägib. Õlletava autoseltskonna puhul on muidugi pisut tüütu see, kui sel põied sünkroniseerimata ehk liiga sageli tuleb metsapeatusi teha. Mul meenub ainult üks juhus, kui roolis olles kiskus asi karmiks – kaks sõpra läksid autos kaklema, õigupoolest läks üks viinast lolliks ja kukkus tagaistmel teist kolkima. Viskasime ta välja ja sõitsime edasi. Tal  vedas, et see juhtus suve ajal ja tema kodu lähedal.

Nüüd aruteluks kerkinud kaasreisijate joomateema on tegelikult vana. 2013. aastal tegi Harju maakonna ekspertkomisjon majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku muuta seadust ja keelata alkoholi tarvitamine sõidukites, nagu keelati alkoholi tarvitada avalikes kohtades. Kusjuures Ameerika Ühendriikide mitmes osariigis ei tohi isegi kinnist napsipudelit autosalongis olla. Eks igas riigis on oma veidrused ja võimalik, et nende pealtnäha arulagedate sätete taga on mõni konkreetne juhus.

Liiklusjurist Indrek Sirk meenutas, et ka Eestis on ette tulnud olukordi, kus kaine juht ei suuda autot juhtida, sest kaassõitja segab teda. «Seadustes on kaassõitja vastutust laiendatud ja kaassõitja ei tohi ka praegu kehtivate seaduste järgi juhti häirida,» ütles Sirk.

Sisuliselt võib ju teema ammendatuks lugeda, kuigi poliitikute keeles võiks öelda, et küllap see jälle kalevi alt välja võetakse, kui ekspertide konkreetsed ettepanekud on laual. Joobes seltskondi vedavad taksojuhid peaks ka arutellu kaasama, kuniks nn õiged taksojuhid ja sõidujagajad üksteise olemasoluga lepivad ja seadusesse vajalikud muudatused tehakse.

Muideks, ükskord sai Pärnust Tallinna sõites paar hääletanud sõdurpoissi peale võetud. Ma olin roolis ja ütlesin, et kui nad õlut soovivad, siis võtku sealt tagant kotist ja ärgu häbenegu. Poisid olid alguses küll pisut kohmetunud, aga rõõmsad. Nad rüüpasid õlut, tuju oli hea ja teekond kulges rõõmsas meeleolus. Samas leidis ükskord aset selline juhtum, et Haaberstis viipas teeserval kätt pealtnäha soliidne naisterahvas, kes auto peatudes potsatas kõrvalistmele. Selgus, et ta oli purupurjus ja palus sõita Viimsisse! Pika veenmise peale õnnestus ta siiski autost välja saada ja selgitada, et Viimsisse hääletamiseks peab ta ikka Pirita teele minema. Ju ta ellu jäi, päevane aeg ja ilm soe.

Kes hääletajaid peale ei võta ja kaasreisijatel käsib olla vait ja vagusi, on halb inimene ja vastik juht.