/nginx/o/2016/04/20/5282465t1h4d08.jpg)
Lapse võime oma käitumist kontrollida on seotud sellega, kui palju ta tulevikus raha teenib, kui hea tervis tal on ja millise hariduse ta omandab. Nii on leidnud mitmed pikaaegsed uuringud, kus jälgiti inimesi sünnist kuni 30. eluaastateni, kirjutab Tervise Arengu Instituudi laste ja noorte tervise vanemspetsialist Karin Streimann.
Näiteks on leitud, et kehv enesekontrollivõime 5- ja isegi juba 3-aastaselt oli seotud uimastisõltuvuse, terviseprobleemide, rahaliste raskuste ja kuritegevusega nooruki- ja täiskasvanueas. Hea enesekontrollivõimega lapsed võtsid noorukieas vähem riske, omandasid kõrgema hariduse ning seeläbi leidsid endale paremini tasustatud töö, millega nad olid ka rohkem rahul.
Kui lapseea kehv enesekontrollioskus mõjutab nii kaugeleulatuvalt ja negatiivselt inimese elu, siis mida saaks teha riskide ärahoidmiseks? Uurijad rõhutavad oskuse nn õpitavust – algselt kehva enesekontrollivõimega silma paistnud inimesed, kes suutsid enesekontrolli oskust elu käigus arendada, tulid ka täiskasvanueas paremini toime. Ehk siis arendades lapse- ja noorukieas inimese enesekontrollivõimet, on võimalik siiski paljusid negatiivseid tagajärgi ära hoida.
Enesekontroll aitab inimesel juhtida oma käitumist ja emotsioone ning sisaldab endas oskust toime tulla frustratsiooniga. See tähendab oma tegude läbimõtlemist, tähelepanu- ja keskendumisvõimet. Piltlikult öeldes suudab hea enesekontrollivõimega laps tunni ajal paigal püsida, ülesandele keskenduda, oodata oma korda vastamiseks ning pettumustega toime tulla.
Eesti lasteaedades ja koolides arendatakse praegu õpilaste sotsiaalseid oskusi, sh enesekontrolli väga erineval tasemel.
Olukorras, kus laps ei suuda oma käitumist kontrollida, püüavad lapsevanemad või õpetajad enamasti lapsi korrale kutsuda märkuste tegemise, sundimise või karistamisega. See aga tekitab lapses viha ja vastupanu ega tekita soovi koostööd teha. Lapsevanemad tunnevad taolises olukorras jõuetust ning langevad stressi, õpetajad väsivad ning võivad soovida lapse lahkumist rühmast või klassist. Täiesti mõistetavad tunded, sest keeruline on tegeleda grupis kõigi lastega, kui peamine tähelepanu kulub paarile nõudlikumale.
Tulemuseks on aga õnnetu laps, kellel akadeemiline võimekus on madal, kelle suhted vanemate, õpetajate ja eakaaslastega on kehvad (välja arvatud suhted lastega, kellel on samalaadsed raskused) ning kellel on vähe võimalusi ilma välise toeta oma muredega toime tulla.
Aidates kõigil lastel võimalikult hästi omandada sotsiaalseid ja enesekohaseid oskusi, on võimalik ennetada probleemide teket või süvenemist ning toetada lapse igakülgset arengut. Siinkohal võib ühe lahendusena välja pakkuda ennetusprogrammid, mis koosnevad teatud kindlatest praktikatest, mille rakendamine kutsub esile muudatuse inimese käitumises. Eestis olevatest tõenduspõhistest programmidest tooksin esile koolidele suunatud VEPA Käitumisoskuste Mängu ning lastevanematele suunatud programmi «Imelised aastad».
Mõlema programmi puhul kasutatakse tegevusi, mille laiem eesmärk on oskuste arendamine, näiteks lapse oskus kontrollida oma käitumist, lapsevanema oskus seada lapsele piire või õpetaja oskus tulla toime klassi kui tervikuga. Mõlema programmi puhul on läbi viidud arvukalt põhjalikke pikaaegseid mõju-uuringuid, mis on näidanud sekkumiste positiivset mõju laste heaolule ning seega nende tõenduspõhisust.
VEPA on üks huvitav näide ennetusprogrammist, mida rakendatakse algkoolis, kuid mille positiivne mõju avaldub pikaaegsete uuringute järgi veel ka 18 aastat hiljem ehk siis, kui lapsest on saanud 25-aastane noor täiskasvanu. Seetõttu aitab VEPA saavutada nii haridus-, tervise- kui sotsiaalvaldkonna eesmärke, sest suurendab muuhulgas keskhariduse omandanud õpilaste arvu ning vähendab alaealiste õigusrikkumisi, uimastitarvitamist ja vaimse tervise probleeme.
Mänguga seoses tahaks eriti esile tõsta enesekontrollioskuse arengut. Näitlikustamaks mängu mõju lapse käitumisele, kujutlege ette autot, mis vajab sõitmiseks nii gaasi- kui piduripedaali – üksnes pidurit kasutades auto edasi ei sõida, kuid ainult gaasi vajutades on autosõit äärmiselt ohtlik. Turvaliseks sõiduks on vajalik oskuslikult kasutada mõlemat pedaali. See ongi VEPA eesmärk – õpetada lapsele, millal ja kuidas iseseisvalt vajutada eri pedaalidele.
Eesti on väike riik, kus on oluline iga lapse toimetulek ja heaolu. Seetõttu on eriti tähtis, et programmid ja tegevused, mida laste heaks ellu viiakse, oleksid tulemuslikud ning seda mitte ainult isiklike arvamuste või tagasiside küsimustike põhjal, vaid kvaliteetsest uurimusest tuleva tõenduse baasil. Seetõttu tahaksin eriti rõhutada lastevanemate, haridusasutuste ja lastega kokkupuutuvate spetsialistide rolli ja vastutust, valimaks rakendamiseks metoodikaid ja tehnikaid, mis on efektiivsed.
Siin välja toodud uuringutulemuste valguses tuleb keskenduda lapse enesekontrolli arendamisele, mis peab olema üheks osaks sotsiaalsete ja enesekohaste pädevuste arendamise laiemas kontekstis. Eesmärgiks on valmistada lapsi ette täisväärtuslikuks eluks, mida rõhutab ka riiklik õppekava, tuues välja, et «kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus.»
Järgmisel õppeaastal alustab Tervise Arengu Instituut suuremamahulist VEPA programmi rakendamist ja tulemuslikkuse hindamist Eesti koolide esimestes klassides, et teada saada, kas VEPA rakendamine Eestis aitab suurendada õpilaste vaimset heaolu ning arendada nende enesekontrollivõimet. Loodame, et nii koolid, lapsevanemad kui ka lapsed on valmis meid selles toetama.
Ennetusprogrammid pole küll ainus lahendus laste sotsiaalseid oskusi arendada, kuid nende rakendamine on oluline osa ennetussüsteemist laiemalt. See hoiab kokku palju raha ja aega, mis kuluks tagajärgedega tegelemiseks või ebaefektiivseteks tegevusteks. Investeerides ennetustegevustesse väheneb nii õigusrikkumiste kui ka vaimse tervise probleemide hulk ühiskonnas ning suureneb laste üleüldine heaolu.
Käitumisoskuste mängu toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond ja siseministeerium projekti «Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning turvalise elukeskkonna arendamine» tegevuse nr 2.1 «Käitumisoskuste mängu arendamine ja laiendamine õpilaste koolis toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks» raames. 01.07.2015-31.12.2021