/nginx/o/2016/01/29/4949419t1h2b11.jpg)
Eesti haridussüsteemi rahastamise tervikpilti peab lisaks koolidele kuuluma ka noorsootöö, sest ainult nii saame vältida Eestile ohtlikku kihistumist ning ääremaastumist, kirjutab Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.
Edgar Schlümmer: noorsootööga saaks võidelda kihistumise ja ääremaastumise vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Ülle Madise rääkis veebruaris Postimehe veergudel («Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset» PM 20.02.2016), et lapse tuleviku ülemäärane sõltuvus elukohast, vanemate sotsiaalmajanduslikust taustast ja emakeelest on Eestile ohtlik. Aga artiklis käsitletud kooliharidus ei ole tervikpilt, sest noore oskusi ja andeid ei arendata ainult õppekavajärgsetes tundides. Sageli ei pruugi tema eriline huvi koolitundidega üldse seotud olla või on seda õige õrnalt.
Noortel pole võrdset stardipositsiooni
49,1 protsenti Eesti noortest osaleb noorsootöös. See tähendab, et pool 7–26-aastastest Eesti elanikest pühendab väärtuslikuma osa oma vabast ajast millelegi, mis talle eriliselt huvi pakub. Suur osa jagab end mitme huviala vahel. Vaata, millise riigi statistikat tahes, koolivälises tegevuses osalenud lapsed on aktiivsemad ka täiskasvanutena. Nad teevad kindlamaid erialavalikuid, on aktiivsemad ühiskonnaliikmed ja mitmekülgsemate sotsiaalsete oskustega. Kihistumise kui ohu vähendamiseks tuleks seetõttu pöörata pilk noore inimese elule tervikuna ning püüda ära hoida eneseusu kadumist ka siis, kui õpingutes edu ei saavutata.
Noorsootöö korraldamine on Eestis kohalike omavalitsuste kohustus. Võimekuse edetabelis kõrgemal asuvad KOVid pööravad ka noorsootööle rohkem tähelepanu. Ja ehkki valla suurus ja asukoht pole alati määravad, elab ligi 19 protsenti noori omavalitsustes, kus neil on võrreldes eakaaslastega väiksemad võimalused, KOVi sotsiaal-majanduslikud näitajad alla keskmise ja noorte olukord (töötus, kuritegevus, väljakukkumine) viletsam. Nende stardipositsioon on kaugel võrdsest.
Panustades sellele, et haldusreformi järel on omavalitsused lisaks suuremale elanike arvule ja pindalale ka automaatselt võimekamad, saab võidukoefitsent olema väike või lausa olematu.
Reform iseenesest ei too kaasa kvaliteetsemat ja võimalusterohkemat noorsootööd ega ka mis tahes muud teenust. Põhjuseid selleks on kaks:
- Noorsootöö korraldamisel tuleb arvestada sellega, kus noor inimene tegelikult on (kooli ja kodu asukoht), kuhu ta saab liikuda (transpordivõimalused) ja mis teda köidab (huvialad, anded). Neid asjaolusid saab omavalitsus mõjutada võrdlemisi vähe.
- Tänapäeva noorsootöö areneb ühistöös, mis omavalitsuse piiridest ei sõltu. Hea muusikakool tõmbab õppijat ja õpetajat mitmekümne kilomeetri taha, robootikaringi loomiseks saab oskusteavet üleriiklikust kogukonnast, mõnele keerulisele noore probleemile leiab lahenduse ainult valdkonna üksikuid Eestis tegutsevaid spetsialiste kaasates.
Suurem omavalitsus ei taga paremaid võimalusi
Isegi kui haldusreformi järel oleks meie kaardil praeguste maakondade mõõtu omavalitsused, ei tähenda see noortele paremaid ja võrdsemaid võimalusi. Olgu KOVid aasta või mitme pärast kui suured tahes, peavad nad noortele mõeldud teenuste paremaks pakkumiseks koostööd tegema. Me peame mõistma, et ühes külas elav noor ei ole eeskätt selle valla või maakonna noor, vaid ta on Eesti noor, kelle jaoks omavalitsuse piir ei ole võimaluse puudumiseks piisav põhjendus.
Mullu alustas Eesti Noorsootöö Keskus programmi, mis aitab seda mõistmist juurutada, suunates riigi oskusteabe ja rahastuse toel omavalitsused ning noorsootöötajad koostööle, mille eesmärk on kujundada piirkonna noorsootöö ümber nii, et see lähtuks noorte liikumisest, avalikest teenustest või nende puudumisest, transpordivõimalustest jne. Tänaseks on koostöögruppideks liitunud 61 omavalitsust ning noorsootöö kui avaliku teenuse ühisplaneerimine juba käib. Ning poolsada KOVi ootab veel ees.
Kvaliteetne haridus ja mitmekülgsed võimalused kooliväliseks tegevuseks mitte ainult ei aita vältida kihistumist, vaid soodustavad naasmist kodukohta. Seda on mitme omavalitsuse sihipärane tegevus tõestanud. Omavalitsuste koostöös aga suudaksime veel rohkem.
/nginx/o/2016/04/19/5280193t1h49ab.jpg)