Daniel Pipes: Euroopa tulevikuvisiooni näeme Ceutas ja Melillas

Daniel Pipes Foto: Postimees.ee

Euroopa peab oma välispiiri kontrolli alla saama, ütleb Lähis-Ida Foorumi president Daniel Pipes.

Daniel Pipes on tuntud Lähis-Ida ekspert ning islami kultuuri tundja, kes on teiste hulgas nõustanud nendes küsimustes kolme Ühendriikide presidenti, 2008. aasta vabariiklaste presidendikandidaati Rudy Giulianit ning lähipäeval teatab tema asumisest oma nõunikuks üks vabariiklasest presidendikandidaat. Pipes on ka Ameerika neokonservatiivse Lähis-Ida Foorumi president, kelle väljendusviis ei ole alati kõige poliitkorrektsem, kuid poliitkorrektse eksperdi poliitkorrektsetest nõuannetest ei ole reaalsete poliitiliste otsuste langetamisel erilist abi ning see ei muuda ka asjaolu, et Pipes on esmaklassilise ettevalmistuse saanud spetsialist ja särav mõtleja.

-Millised on põhilised vead, mida Euroopa poliitikud on käesoleva migratsioonikriisi ajal teinud? Kuidas kriisist väljuda?

Minu arvates seisneb praeguse rändekriisi põhjus selles, et vahe «edukate» ja «läbikukkunud» riikide vahel aina kasvab, ehkki tehnoloogia, transport ja kommunikatsioonisüsteemid arenevad tänapäeval kiiresti.

Eurooplased peavad rohkem tähelepanu pöörama oma piiride puutumatuse säilitamisele. On vältimatu, et selle saavutamiseks tuleb püstitada uusi füüsilisi barjääre ning suurendada ka oma kulutusi agentuuridele, kes Euroopa piire kaitsevad. Ma leian, et tulevikus tuleb eeskuju võtta Hispaania Aafrika enklaavidest Ceutast ja Melillast, kus kaitseks Musta Aafrika immigrantide eest rajati 1990. aastatel hästi valvatud piiritarad. See, mida näeme Ceutas ja Melillas, on terve Euroopa tulevikuvisioon.

Minu isiklik arvamus on, et Euroopa suur probleem on multikultuurne impulss, mis ei hinda rahvuslikke traditsioone ja kombeid. Ajalooline viga oli ka, et Saksamaa kantsler Angela Merkel teatas 2015. aasta keskel, et illegaalsete immigrantide massid on Saksamaale teretulnud. Sama vea tegi mitu teist Euroopa poliitikut. Migratsioonipoliitika peab olema kaalutletud ja hästi läbi mõeldud, sel juhul aitavad saabujad oma uuel kodumaal luua uusi väärtusi ning toovad endaga uut energiat, mis on positiivne.

-Pärast Pariisi ja Brüsseli terrorirünnakuid ning Kölnis uusaastaööl naiste vastu toime pandud rünnakuid teatasid paljud arvamusliidrid, et nendel sündmustel ja migratsioonikriisil pole seost. Kuidas kommenteeriksite?

Alates 1970. aastatest, mil Lääne-Euroopa riigid on vastu võtnud suurel hulgal moslemitest sisserändajaid, pole nende riikide juhid suutnud välja mõelda, mida nendega edasi peale hakata ning kuidas neid lääne ühiskonda sulandada. Asjaolu, et see elanike grupp on 2015. aastast alates illegaalse immigratsiooni tõttu sedavõrd kiiresti kasvanud, tähendab vaid suuremaid probleeme tulevastele põlvedele. Need, kes eitavad immigratsiooni ning islami agressiooni ilmset seost, eitavad reaalsust. Ja vaevalt et selline loogikaseaduste rikkumine enamikku eurooplasi petab.

-Viimastel aastakümnetel on domineerinud mõtlemine, et parim vasturohi radikaalsele islamile on mõõdukas islam. Pärast viimaseid terrorirünnakuid on palju neid, kes ütlevad, et see lähenemine ei toimi. Kuidas võita islami sõjakas suund?

Ma ei ole teiega nõus ning väidan, et domineerinud on pigem mõtteviis, mille kohaselt on parim vasturohi radikaalsele ja vägivaldsele islamismile mittevägivaldne islamism. See mõtteviis on domineerinud valitsuste tasandil, meedias, hariduses ja mujal.

Minu arvates pole idee mõõdukast islamist vastukaaluna radikaalsele islamile erilist kandepinda seni leidnud ja vasturohuna radikaalsele islamile pole seda üritatud kasutada. Islamism on totalitaarne ideoloogia ja mõõdukas islam pakub sellele ainsat alternatiivi; selle järgijatele, kes moodustavad kõigist moslemitest küll vähemuse, peaksidki lääne valitsused võitluses radikaalse islamiga panuse tegema ning selle voolu järgijaid kõigiti toetama. Põhimõtteliselt tuleb leida mõõdukad usujuhid ja õpetlased, kes veenaksid noori, eksiteele sattunud noori selles, et islam on rahu religioon. Ma loodan ja usun, et ühel päeval hakkab see lähenemine domineerima.

-Olete 1990. aastatest hoiatanud probleemide eest, mida kontrollimatu massiimmigratsioon Kolmandast Maailmast Euroopale kaasa toob, aga ka ohtude eest, mida kätkeb endas sõjakas poliitiline islam. Vastuseks on teid süüdistatud islamofoobias. Kuidas te praegu oma varasematele hoiatustele tagasi vaatate?

Isegi kui mul on see soov, ei hakka ma mitte mingil juhul kelkima stiilis «ma ju ütlesin». See ei meeldi mitte kellelegi. Palju rohkem on abi, kui pakkuda muutunud oludes konstruktiivseid nõuandeid.

• Daniel Pipes on sündinud 1949. aastal Bostonis, tema isa on ajaloolane Richard Pipes, kes on tuntud Venemaa-asjatundja ning endine president Ronald Reagani nõunik
• õppis Harvardi ülikoolis, spetsialiseerudes islami ajaloole, õppis kolm aastat Egiptuses ning aastal 1978 kaitses Harvardis doktorikraadi
• töötanud õppejõuna Harvardi ja Chicago ülikoolis ning USA mereväe kolledžis
• pärast lahkumist akadeemilisest elust töötanud eri ametikohtadel Ühendriikide valitsuse juures ning pakkunud konsultatsiooniteenuseid