Andrus Karnau: unustatud pensioniraha

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Karnau
Andrus Karnau Foto: Postimees.ee

Värske pensionifondide analüüs ütleb, et teise samba reaaltootlus on 2002. aastast kuni eelmise aasta lõpuni olnud positiivne – 0,6 protsenti. Rangelt võttes on pensionifondid sellega oma eesmärgi saavutanud, lüües inflatsiooni. Ma arvan, et kui see raha oleks pangas tähtajalisel deposiidil olnud, oleks teise samba pensionifondi pandu 14 aastaga rohkem tulu teeninud.

Või nagu ütles professor Raul Eamets Postimehele: «Me ju põletame raha – kui inimesed läheksid ja vaataksid, mis neil pensionifondidesse investeeritud rahast järele on jäänud, siis parem oleks, kui nad ei läheks seda vaatama.»

Tõepoolest, Eesti suurim pensionifond, Swedbanki K3 (maht 666 miljonit eurot) on kümne aasta keskmisena suutnud näidata tootlust 1,67 protsenti. Jah, suur majanduskriis jäi nendesse aastatesse. Kas suure majanduskriisi aastail jätsid fondijuhid teenustasud võtmata? Suuruselt teine pensionifond SEB Progressiivne (maht 426 miljonit eurot) on sama aja keskmisena suutnud näidata 0,69 protsenti. Kusjuures need mõlemad peaksid olema n-ö ägedad, suure riski ja suure tootlusega fondid. Ja see on nominaaltootlus, kust on vaid valitsemistasud maha arvatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles