Kui ameeriklased arvavad, et Donald Trumpi üleskutse panna vangi aborti teinud naised ei saa kunagi seaduseks, peaksid nad vaatama Poola poole. Radikaalsete abordivastaste rühmituste poolt esitatud ja võimuloleva Õiguse ja Õigluse Partei (PiS) poolt ametlikult toetatud ülirange seaduseelnõu saadaks naised kuni viieks aastaks vangi «sünnituseelse mõrva» eest, kirjutab Kesk-Euroopa ülikooli õigusteaduste ja avaliku halduse professor Maciej Kisilowski.
Eelmisest sügisest alates, kui parempoolne PiS võimule pääses, on riigi demokraatlik tagasilangus põhjustanud suurenevat ärevust nii oma riigis kui väljas. Uue valitsuse kõige murettekitavam lüke on ehk konstitutsioonikohtu süsteemne likvideerimine. Sellest hoolimata on USA president Barack Obama valitsuse reaktsioon olnud siiani summutatud. Briti peaminister David Cameron on Poola kitsarinnalisi juhte isegi avalikult kaitsnud.
Obamal, Cameronil ja teistel lääneriikide juhtidel on nüüd üheksa miljonit põhjust oma lähenemine ümber mõelda – üks põhjus iga rasestumisealise Poola naise kohta, kelle jaoks tõhusate konstitutsiooniliste võimude lahusus ei ole enam abstraktne probleem. Pakutud Poola seaduse järgi saaks raseduse katkestamine alates eostamise hetkest mõrvaks.
Erandeid peale ema elule «otsese ohu ära hoidmise» pole. 11-aastane sugulase poolt vägistatud tüdruk peab raseduse lõpuni kandma, kui just arstid (riskides vanglakaristusega) ei leia, et rasedus ta peagi tapab. Naine peab lõpuni kandma emakavälise raseduse või eluvõimetuks muutvate kahjustustega loote kuni komplikatsioonid muutuvad piisavalt tõsiseks, et ema elule «otseselt» ohtlikuks olla. SOS-pillid ja in vitro viljastamine muutuvad kriminaalseks.
«Sünnituseelsele mõrvale» kaasa aitamist karistatakse samamoodi nagu «mõrva» ennast. Igaüht, kes Poolas pakub informatsiooni või korraldab välismaal seadusliku abordi, võib süüdistada kaasosalisena.
See pole veel kõik. Seadus võimaldab kuni kolmeaastast vanglakaristust «kuritegelikust hooletusest tulenenud surma põhjustamise» eest. Praegune kavand välistab küll ema karistuse saamise, kuid eelnõu praegune struktuur tähendab, et see erand võidakse lõppversioonist lihtsalt eemaldada. Sellisel juhul võib ka nurisünnitus lõppeda naisele mõrvasüüdistusega.
Kõik eelnev võib tunduda uskumatuna Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigi kohta, kuid seaduse jõustumine rõhutab lääneriikide passiivsust Poola konstitutsioonilise kriisi osas.
Nagu mitmed tänapäeva parempoolsed parteid, sealhulgas ka USA vabariiklased, on PiS segu põhivoolu konservatiividest ja äärmuslastest, kes ei nõustu juba lääneriikide tüüpi demokraatia fundamentaalsete põhimõtetega. Nüüdseks on selge, et ainuke moodus radikaale kontrolli all hoida on anda nende kitsarinnalisele ja demokraatiavastasele käitumisele hind.
Mõõdukate valijate häälekas vastumeelsus on muidugi üheks selliseks hinnaks, kuid radikaalid võivad selle suhtes jääda ükskõikseks. Kui äärmuslased saavad kasutada parlamendienamuse toorest jõudu oma tahtmiste seadustamiseks, siis nii nad ka teevad ning muretsevad alles hiljem selle pärast, kuidas oma opositsiooniga ühel või teisel moel tegeleda.
On oluline, et Poolas ja mujal saaksid konstitutsioonikohtud teha oma tööd. Just nagu USA Ülemkohus, saab ka Poola Konstitutsioonikohus tühistada seadusi, mis rikub Poola põhiseaduse järgseid individuaalisikute õigusi. Hoolimata kohtu traditsioonilisest konservatiivsusest ühiskondlikel teemadel, lükkaks see kindlasti tagasi välja pakutud abordiseaduse põhisätted – väljavaade, mis annaks mõõdukatele PiSi liikmetele võimu oma äärmuslikumaid kolleege ohjes hoida. Kui esitatud seadus ei ole võimeline läbima kohtulikku läbivaatust, siis mis mõttega üldse alustada lahknevusi tekitavat poliitilist tüli?
Kahjuks on PiSi püüdlused konstitutsioonikohut lammutada võtnud äärmusluselt selle olulise takistuse. President Andrej Duda on keeldunud seaduslikult valitud kohtunikke ametisse nimetamast. Valdavalt PiSi liikmetest koosnev parlament on kohtu tegevusele esitanud mitmeid protseduurilisi piiranguid ning valitsus keeldub kohtu otsuste avaldamisest ametlikus seadusandluse Teatajas, mis tähendab, et kohtu otsused ei saa kehtima hakata.
PiSi püüdlused maksimeerida oma mõjuvõimu on muutnud kogu erakonna oma kõige radikaalsemate liikmete pantvangideks. Abordiseadust ei esitanud mitte partei juhatus, vaid mitu äärmuslikku toetusgruppi, mis on seotud alamkoja PiSi parlamendiliikmetega. Teadete kohaselt survestas PiSi juht Jarosław Kaczyński katoliku kirikut teemat mitte tõstatama, kuid seaduseelnõu esitamise järel väitis ta, et tal ei olnud peale toetamise teist valikut. «Olen katoliiklane ja teema käsitlemine on minu jaoks iseenesestmõistetav,» ütles ta.
Poola abordiseadus võib olla vaid algus hirmsale voole poliitilistele ettepanekutele, mille eesmärgiks on inimeste põhiõiguste ja seaduslike kaitsete kaotamine Poolas. Euroopa ja USA jaoks oleks ühekaupa selliste seaduste vastandamine peaaegu võimatu, mistõttu mõlemad peaksid kahekordistama oma püüdlusi Konstitutsioonikohtu täieliku iseseisvuse toetamiseks.
Kui radikaalsed parempoolsed fantaasiad on jälle vaka all, saavad PiSi mõõdukad liikmed ehk lõpuks uuesti partei fookuse suunata probleemidele, millele enamik poolakaid sooviks lahendusi: riigi elustandardite parandamine läbi majandusliku taseme tõstmise lääneriikidega võrdseks.
Copyright: Project Syndicate, 2016.