Kõik eelnev võib tunduda uskumatuna Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigi kohta, kuid seaduse jõustumine rõhutab lääneriikide passiivsust Poola konstitutsioonilise kriisi osas.
Nagu mitmed tänapäeva parempoolsed parteid, sealhulgas ka USA vabariiklased, on PiS segu põhivoolu konservatiividest ja äärmuslastest, kes ei nõustu juba lääneriikide tüüpi demokraatia fundamentaalsete põhimõtetega. Nüüdseks on selge, et ainuke moodus radikaale kontrolli all hoida on anda nende kitsarinnalisele ja demokraatiavastasele käitumisele hind.
Mõõdukate valijate häälekas vastumeelsus on muidugi üheks selliseks hinnaks, kuid radikaalid võivad selle suhtes jääda ükskõikseks. Kui äärmuslased saavad kasutada parlamendienamuse toorest jõudu oma tahtmiste seadustamiseks, siis nii nad ka teevad ning muretsevad alles hiljem selle pärast, kuidas oma opositsiooniga ühel või teisel moel tegeleda.
Püüdlused konstitutsioonikohut lammutada
On oluline, et Poolas ja mujal saaksid konstitutsioonikohtud teha oma tööd. Just nagu USA Ülemkohus, saab ka Poola Konstitutsioonikohus tühistada seadusi, mis rikub Poola põhiseaduse järgseid individuaalisikute õigusi. Hoolimata kohtu traditsioonilisest konservatiivsusest ühiskondlikel teemadel, lükkaks see kindlasti tagasi välja pakutud abordiseaduse põhisätted – väljavaade, mis annaks mõõdukatele PiSi liikmetele võimu oma äärmuslikumaid kolleege ohjes hoida. Kui esitatud seadus ei ole võimeline läbima kohtulikku läbivaatust, siis mis mõttega üldse alustada lahknevusi tekitavat poliitilist tüli?
Kahjuks on PiSi püüdlused konstitutsioonikohut lammutada võtnud äärmusluselt selle olulise takistuse. President Andrej Duda on keeldunud seaduslikult valitud kohtunikke ametisse nimetamast. Valdavalt PiSi liikmetest koosnev parlament on kohtu tegevusele esitanud mitmeid protseduurilisi piiranguid ning valitsus keeldub kohtu otsuste avaldamisest ametlikus seadusandluse Teatajas, mis tähendab, et kohtu otsused ei saa kehtima hakata.