Täna kell 11 kohtusid «Postimehe väitlusklubi» otse-eetris riigikogulased Marianne Mikko (SDE) ja Henn Põlluaas (EKRE).
Postimehe väitlusklubi: «Eestis on pagulaskriisile üle reageeritud» (11)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mikko kaitses seisukohta, et Eestis on pagulaskriisile üle reageeritud, Põlluaas oponeeris. Marianne Mikko lõi oma avasõnades pildi sellest, kuidas tema abikaasa isa pidi sõna ajal veerand tunni jooksul otsustama, mis temast edasi saab ja ta otsustas Rootsi põgeneda. Rootsi otsustas põgenikud vastu võtta, ehkki olukord oli uus ja kohanemistvajav kõigi jaoks.
«Täna oleme me, eestlased, selles olukorras, kus peaksime samamoodi sõjapõgenikke vastu võtma. Küsimus on selles, kuidas me käitume,» sõnas Mikko, kelle sõnul peaks Eesti käituma nagu demokraatlik Euroopa Liidu liikmesriik.
Sealjuures on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) tema hinnangul inimesi hirmutades tekitanud Eestis veelahkme. «Leian, et avagem oma südamed ja mõistus ja olgem avatud rahvas.»
Henn Põlluaas oponeeris oma avasõnades, et Eesti ja Rootsi olukorrad on olemuselt täiesti erinevad. Rääkides, kas Eestis on pagulaskriisis üle reageeritud või mitte, oli Põlluaas seisukohal, et valitsus on kriisi ulatust alahinnanud.
«Me ela kuskil meediamullis nagu Põhja-Korea. Me kõik näeme, mis toimub,» ütles ta viidates olukorrale, kus tema sõnul tuleb Eestisse väga suur hulk võõra päritoluga inimesi. Põlluaas tõi oma näidete ilmestamiseks lauale ka terrorirünnakud Euroopas.
«Mulle kangesti meeldis Hennu puder-ja-kapsad-esitus,» vastas Mikko, viidates sellele, et Põlluaas pani tema hinnangul kohe ühte patta kõik sõjapõgenikud ja terroristid.
«See on tüüpiline sotsdemokraatlik kanapimedus,» arvas seepeale aga Põlluaas. Ta sõnas, et Pariisi ja Brüsseli terrorirünnakute süüdlaste seas on olnud nii uusimmigrante kui ka juba ammu Euroopasse tulnud inimesi.
Põlluaas ütles oma repliigis, et Eestis ei ole rändeküsimuses olnud mingisugust dialoogi. Tema väitel on esimesest hetkest saati hakatud ilma põhjuseta sildistama neid inimesi, kes ei ole põgenikke Eestisse soovinud. Tema hinnangul on ülereageerijateks nn sallivlased, kes on olnud hoopis teisitimõtlejate osas täiesti sallimatud.
Oma lõppsõnas õnnitles Mikko irooniliselt ekrelast, väites, et EKRE on inimesi hirmutanud, justkui oleks Eestisse saabunud massiimmigratsiooni. «Lõpetage laimukampaania ja hirmutamine. See ei ole massiimmigratsioon, te valetate. Palun ärge enam valetage,» lõpetas Mikko.
«Oh, püha lihtsameelsust,» alustas oponendile vastates oma lõppsõna Põlluaas. «Jumal hoidku, millal lähevad teil silmad lahti selles, et Eesti pole tänases olukorras eraldiseisev saarekene Euroopas.»
Põlluaasa hinnangul on Euroopa olnud rändega toimetulekul hambutu ning sellest rääkimine ei ole tema arvates hirmutamine, vaid tõsiasjadest rääkimine.
Postimehe videoväitlused
Kümnest osast koosnev saatesari valmib Eesti väitlusseltsi ja Postimehe koostöös ning läheb eetrisse reedeti. Väitlusi juhib Anna Karolin.
Väitlusklubis leiavad kajastamist ühiskonnas enim kõneainet pakkuvad teemad, väitlustes lähevad vastamisi tuntud poliitikud, arvamusliidrid ja eksperdid. Saatesarja eesmärk on väitluskultuuri edendamine ja ühiskonnas oluliste probleemide mõtestamine.