/nginx/o/2016/04/12/5254981t1h7729.jpg)
Põhiseaduse järgi on Eesti Vabariigi presidendil õigus anda diplomaatilisi auastmeid. Viimastel nädalatel on Lennart Meri seda küllaldaselt kasutanud.
Postimees 1993. aastal: Ülanurk - erakorraline ja täievoliline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
25. märtsil andis president erakorralise ja täievolilise suursaadiku tiitli minister Jüri Luigele ja välisministeeriumi kantslerile Alar Olljumile. Mõned päevad tagasi sai sama au osaliseks Raadio Vaba Euroopa Eesti osakonna endine direktor Toomas Hendrik Ilves. Erinevalt varasemast praktikast ei lisandunud nende tiitlile ametit võõrriigis.
Diplomaatilisel ametiredelil asub erakorraline ja täievoliline suursaadik kõrgeimal astmel. Otse loomulikult, et läänemaailmas peetavatest väärtushinnangutest on meil kõigepealt aru saanud väliseestlased. Seepärast pole sugugi juhuslik, et kolmest nimetatust kaks on väliseestlased.
Kuid hämmingut tekitab tiitlite jagamise otstarbekus ja vorm. Ilvese määramisest suursaadikuks on räägitud kaua, kuid ametiisikute seletused on taandunud ikka põhjenduseni: ei ole saabunud Ühendriikide nõusolekut. Ja nüüd läbinähtav samm, kuid asukohamaa nõusolekust pole kippu ega kõppu. Ilves aga ei töötas hetkel isegi välisministeeriumis. Äkki USA lihtsalt ei taha Eesti saadikuina näha üha inimesi, kes läänes elades tunnevad suurepäraselt Ühendriike, ent ei suuda Maarjamaast vahendada ehedat teavet, sest nad ei ole siin elanud.
13.04.1993