G4S Eesti juht Priit Sarapuu.

FOTO: Liis Treimann

Koos avalikkust raputanud jõhkrate rünnakutega, mille ohvriks Eesti elanikud tänavatel on langenud,  on taas avanenud diskussioon politsei piisavast kohalolekust avaliku korra tagamisel. Usutavasti tahtmatult unustatakse ära juba olemas olev ressurss, mida saaks kiiresti ja  tõhusalt kaasata – turvaettevõtted.

G4Sil üksi on Eestis 70 mehitatud patrullautot. Lisades teiste turvaettevõtete patrullekipaažid, saaks riik juurde märkimisväärse võrgustiku, kelle kaasabil avalikku korda ja Eesti elanike turvalisust paremini tagada. Seega ei ole politseile lisajõu andmiseks tarvis kuut miljonit eurot lisaraha. Tuleb vaid oskuslikult kasutada erasektori välja arendatud infrastruktuuri.

Avaliku korra tagamine oli, on ja jääb riigi ülesandeks ning erasektor ei võta seda üle. Küll aga saab turvaettevõtteid kaasata lihtsamate ülesannete täitmiseks, et politsei saaks olla rohkem nähtav ning enam keskenduda raskete kuritegude ärahoidmisele ja lahendamisele.

Näiteks Suurbritannias on turvaettevõtete abi kasutatud kinnipeetute transportimisel, häirekeskuse mehitamisel, DNA ja sõrmejälgede kogumisel. Ikka selleks, et politseil oleks rohkem aega tänavatel patrullida.

G4S on ligi paarikümne kohaliku omavalitsuse turvapartner. Osutame patrullteenust, mõnes piirkonnas valvame kaamerate vahendusel ja korrarikkumisi märgates saadame välja patrulli, vajadusel kaasame politsei. Tartu kesklinnas on meil lisaks patrullautole väljas jalgsipatrull. Siiski oleme praegu olukorras, kus riik on kohaliku omavalitsuse näol kaasanud turvaettevõtted avaliku korra tagamisse, kuid tegeliku juhtumi puhul võivad korrarikkuja asemel hoopis turvatöötaja käed seotuks osutuda. Seda põhjusel, et puudub seadustik, mis sätestaks turvatöötaja õigused avalike korrarikkumiste puhul.

Turvatöötajal on õigus sekkuda avaliku korra rikkumisse nagu igal eraisikul Eestis. Andkem turvatöötajale siis ka õigus tuvastada rikkuja isik, fikseerida sündmus ja vajadusel toimetada ta politseijaoskonda või arestimajja. Nii saaksid turvaettevõtted politsei koormust kergemate juhtumite lahendamisel juba tunduvalt rohkem vähendada.

Kindlasti ei hakka  erasektor juhtumeid menetlema ega karistusi määrama. Küll aga saavad turvatöötajad teha ära lihtsamad toimingud (kinnipeetu deporteerimine, andmete sisestamine jne), et vastavad ametiisikud saaksid korrarikkuja hiljem vastutusele võtta.

Pea iga nädal aitavad turvatöötajad tabada mõnda roolijoodikut, kes on liikluses väga ohtlik. Turvapatrull võib talle sappa võtta ja politsei kutsuda, aga miks ei võiks turvaekipaažil olla õigust teda kinni pidada?

Korrakaitseseaduse alusel (paragrahv 82) võib siseminister politsei- ja piirivalveameti peadirektori ettepanekul ning eriseaduses määratletud alustel otsustada turvaettevõtja kaasamise politsei ülesannete täitmisel osalemiseks. Seda eriseadust praegu ei ole ja selle loomine olekski üks võimalik lahendus. Eriseadus annaks õigusliku raami eraettevõttele, olemaks riigile ametlik partner korra tagamisel – kaasamise tingimused, turvatöötaja õigused ja kohustused. Samuti sunniks see kõiki turvaettevõtteid pakkuma kvaliteetsemat teenust ning panustama veel rohkem oma töötajatesse ja nende väljaõppesse.

Sellest võidavad kõik, sest tänavatele on vaja juurde inimesi, kes oskavad ohuolukordi õigel hetkel märgata ja kellel on õigus ennetavalt sekkuda, et Eesti oleks turvalisem.