Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Kuidas võidelda vene propagandaga?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Taavi Minnik
Copy
Valeri Solovei.
Valeri Solovei. Foto: SCANPIX

Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi avalike suhete kateedri juhataja professor Valeri Solovei räägib intervjuus Postimehele Kremli propaganda mõjust välismaal ning seal elavatele venelastele.

Hiljuti tegi Saksamaa liiduvalitsus mitmele riigiasutusele ülesandeks valmistada ette meetmed Venemaa propaganda ja õõnestustegevusega võitlemiseks. Viimaseks piisaks karikas kujunes selle aasta algul Vene telekanalite väljamõeldud uudis, kuidas migrandid vägistasid grupiviisiliselt alaealise vene tüdruku, mis tekitas massilise paanika Saksamaal elava 3,5 miljoni venekeelse inimese hulgas.

-Selle aasta algul levitasid Vene telekanalid uudiseid vene tüdrukust Lizast, kelle Lähis-Ida migrandid Saksamaal olevat vägistanud. Hiljem selgus, et kogu lugu on väljamõeldis, kuid Saksamaal elevate venelaste ja venekeelsete hulgas puhkes massihüsteeria. Kuidas muuta olukorda, kus välismaal elavad venelased elavad Kremli kontrollitavas inforuumis?

Ma pean tunnistama, et olin ka ise üllatunud inimeste reaktsiooni üle. See näitab, et osa venekeelseid on täielikult Saksa ühiskonda sulandumata. Väliselt on ju kõik hästi: inimestel on Saksa kodakondsus, nad saavad osa sotsiaalsetest hüvedest, paljudel on töökohad, kuid kultuurses, mentaalses ja sümboolses mõttes pole integratsiooni toimunud. Mind see väga üllatas: nad elavad seal 15–20 aastat, ja pole keelt ära õppinud ega ühiskonda integreerunud. Sellisel juhul tekib küsimus: kuidas on võimalik integreerida araablastest ja aafriklastest põgenikke, kelle kultuurierinevused eurooplastest on venelastega võrreldes tohutud?

Teoreetiliselt on vastus sellele küsimusele olemas, kuid ma pole kindel, kas see ka praktikas töötab. Asi on selles, et venelastel välismaal on raske üle minna teistele kultuurilistele, keelelistele ja isegi ideoloogilistele koordinaatidele. Jah, nad elavad Saksamaal, kuid paljude käitumisharjumused ja maailmanägemus kuuluvad minevikku ning on seotud Nõukogude Liiduga.

Seetõttu on võimalikuks lahenduseks pakkuda neile alternatiivse infoallikana kohalikku venekeelset telekanalit, kuna inimestel on lihtsam saada infot oma emakeeles. Vaja on just nimelt venekeelset televisiooni, aga mitte ajalehti, kuna venekeelseid ajalehti antakse juba praegu välja piisavalt. Saksamaa jaoks poleks venekeelse kanali loomine probleem, seal on palju kaabeltelevisiooni kanaleid, tuleks teha veel üks venekeelne tasuta kanal. Siis oleks neil vähemalt informatiivne alternatiiv.

-Kas Kremli propagandaapraadi tööd välismaal võib pidada efektiivseks?

Kremli propaganda töötab efektiivselt ainult piiratud mastaapides: see on efektiivne väljaspool Venemaad elavate venekeelsete hulgas. Edukas on see propaganda näiteks nii Baltimaades kui ka Saksamaa venekeelse kogukonna hulgas.

Mis puudutab Russia Todayd, siis neil on Euroopas tühine auditoorium. Veel 2014. aastani ületas nende vaatajaskonna kasvutempo Al Jazeera oma, kuid pärast 2014. aastat on kasvudünaamika olnud negatiivne. Russia Today pakub võimalust saada infot «kolmandale maailmale»: Ladina-Ameerikale, Indiale, Kagu-Aasiale, kus ta on alternatiiviks ingliskeelsetele kanalitele. Euroopas sel kanalil erilist edu ega mõju pole, kuid see-eest suudavad Venemaa enda telekanalid väga efektiivselt mõjutada välismaal elavat venekeelset elanikkonda.

-Praegu süüdistatakse Vene propagandat Euroopas lääne- ja kapitalismivastaste ning natsionalistlike meeleolude levitamises. Kuidas kommenteeriksite?

Minu arvates on see ülevõimendatud. Tänapäeva Venemaa pole Nõukogude Liit, millel oli selge antikapitalistlik ideoloogia ning mis pakkus alternatiivset maailma- ja elukorraldust. Tänapäeva Venemaa on kapitalistlik, ehkki sellel kapitalismil on palju defekte. Vene televisiooni eesmärk on tugevdada Venemaa positsioone välispoliitilistes küsimustes.

Mis puudutab suhteid Saksamaaga, siis on siin teatav isiklik varjund ja isikliku kättemaksu moment. Venemaa on alati korrutatanud, et tal on Saksamaaga erisuhted, kuid kantsler Angela Merkel kinnitab, et nii see pole ega saagi kunagi olema. Ning see ärritab Kremlit. Tundub, et midagi samalaadset leidis aset ka suhetes Türgiga. Seepärast kajastab Vene televisioon Saksamaal toimuvat hasartselt, rõhutades, et kõik probleemid lähtuvad Merkeli valitsuse tegevusest ning Merkelil on vähe võimalusi, et teda tagasi valitaks.

Kuid üldiselt on Vene propaganda eesmärk tugevdada teatavate marginaalsete poliitiliste jõudude positsioone, kes on valmis asuma koostööle Venemaaga. Nende hulka kuuluvad mitmesugused euroisolatsionistid, parempopulistid ja -äärmuslased, aga ka mitmesugused vasakjõud, kelles Kreml näeb võimalikke liitlasi. Moskvas saadakse aru, et Venemaa-vastast koalitsiooni Euroopas  lagundada ei ole võimalik, kuid seda on võimalik nõrgendada. See ongi praegu Vene propaganda eesmärk.

-Hiljuti sulgesid Läti võimud kohaliku «Sputniku». Kas Eestil maksab lõunanaabrite eeskuju järgida?

Ma ei tea täpseid asjaolusid, millega Läti võimude samm motiveeritud oli. Minu arvates on see veidi ülepingutatud. Selge, et Baltimaade venelased eelistavad venekeelseid infokanaleid, kuulavad neid ja orienteeruvad nende järgi, ehkki julgeoleku eest vastutavate organite seisukohalt seab see kahtluse alla venekeelsete lojaalsuse.

Kuid tehke sotsioloogiline uuring. Küsige nende inimeste käest: «Kas tahaksite elada Venemaal või Euroopa Liidus?», ja vaadake, millised on vastused. Ma olen kindel, et noorema ja keskealise põlvkonna hulgas on valik ühene. Vanemate inimeste hulgas võib kohata teistsuguseid seisukohti, kuid ma kahtlen, et ka nende enamik võiks teha valiku Venemaa kasuks.

See on sarnane venelaste suhtumisega Stalinisse. Kui nende käest küsida, kas nad tahaksid elada Stalini võimu all, vastavad nad «ei». Nad sooviksid Stalinit oma naabrile, kuid mitte iseendale. Ka venelased Eestis võivad ju Vene televisiooni vaadates kahjurõõmu tunda, kuid see ei tähenda, et nad sooviksid elada praegusaja Venemaal.

Tagasi üles