Artemi Troitski

FOTO: Tairo Lutter

Kolumnist ja ajakirjanik Artemi Troitski kirjutab sellest, kes on need müstilised vene opositsionäärid, kellest kirjutavad ajalehed ja räägitakse õhtustes uudistes.

Tellijale Tellijale

Äärmiselt sobival päeval – 1. aprillil – näidati Venemaa föderaalsel telekanalil NTV varjatud kaameraga tehtud salvestist ühe opositsioonijuhi, endise peaministri Mihhail Kasjanovi kokkusaamiselt oma sõbratari, samuti poliitilise aktivisti Natalja Pelevinaga. Siinkohal tuleb märkida, et Kasjanovil on abikaasa Irina, et video oli ülimalt avameelse, võib lausa öelda, et pornograafilise sisuga, ja et pikantsete stseenide kõrvale seadis NTV helisalvestise, kus paar kõneleb oma poliitilistest plaanidest ja vaagib – negatiivses toonis – partnereid opositsiooni ridades.

Kasjanovit võib hukka mõista abikaasa petmise, naiivsuse ja hooletuse eest (kui meesterahvas lindistusel on ikka tema, milles pole erilist kahtlust, siis mõistagi poliitik tõesti «libastus» väga rängalt), aga kindlasti ei sooritanud ei tema ega ta armuke mingisugust kuritegu ei tsiviil- ega kriminaalkoodeksi järgi. Ei midagi enamat sellest, mida nõukogude ajal nimetati lustlikult «amoralkaks». Küll aga rikkus NTV kõige põhjal otsustades nii Venemaa põhiseadust kui ka veel õige mitut seadust, alates vägivaldsest tungimisest eraellu kuni seksistseenide näitamiseni kõrgeima vaadatavusega ajal. Kõlbelisest ja professionaalsest aspektist ei saa isegi mitte kõnelda…